Jump to content

Aboke abductions

Bisangiddwa ku Wikipedia

Okuwambibwa kwa Aboke kwali kwa kuwamba bayizi ba siniya 139 okuva mu St. Mary's College Secondary school abayeekera b'eggye lya Lord's Resistance Army (LRA) nga 10 October 1996, mu Aboke, Kole District (mu kiseera ekyo yali Apac District ), Uganda . [1] Omumyuka w’omukulu w’ettendekero lino, Sisita Rachele Fassera ow’e Yitale, yagoberera abayeekera era n’ateesa bulungi okuyimbula abawala 109 ku bano. Okuwambibwa kw’Abaaboke n’ebikolwa bya Fassera eby’ekitalo byasikiriza ensi yonna, ekyali tekibangawo mu kiseera ekyo, ku buyeekera obwali mu bukiikakkono bwa Uganda. [2] Ekitabo ekyatuumiddwa "Aboke Girls" kyawandiikibwa Els De Temmerman ku kuwambibwa n'ebiva mu kuwambibwa. [3]

Aboke Girls Memorial aka Aboke Girls Monument yazimbibwa mu kujjulwa kw'abawala 139 abaawambibwa era nebattibwa ekibinja ky'abayeekela ekya Lord's Resistance Army (LRA), abalala baakakibwa okufuuka banamajje, abaddu b'akaboozi, bakyaala baabanamajje ba LRA sol.[1][4][2][5][6][7] Ekizimbe kisangibwa kumpi n'ekittebbe kya Disitulikiti ye Lira .[8]

Disitulikiti y’e Kole esangibwa mu bukiikaddyo bwa Acholiland, ekitundu kya Uganda ekisinga okukosebwa obuyeekera buno

Oluvanyuma lw’okulinnya mu buyinza mu Gwolubereberya 1986 kwa Pulezidenti Yoweri Museveni oluvannyuma lw’okuwangula eggye lye ery’abayeekera erya National Resistance Army, obukiikakkono bwa Uganda bwasasika olw’obukuubagano ng’okusooka eggye lya Uganda People’s Democratic Army eriyeekera n’oluvannyuma erya chiliastic Holy Spirit Movement lyalwanagana n’abafuzi abapya. Mu Gwolubereberye 1987, ekibinjja ekirala eky’abayeekera ekya LRA kyatandikibwawo omusamize Joseph Kony, okukkakkana nga kifuuse eggye lyokka ery’abayeekera elyasigalawo.

Wadde nga gavumenti yagezaako okusaanyaawo oba okukolagana n’ekibiina kya LRA, kyasigala nga kinaffu aye nga kitiisa mu nsiko y’obukiikakkono. Ku ntandikwa ya 1994, empisa za LRA zakyuka oluvannyuma lw’okutandika okuweebwa gavumenti ya Sudan . Abayeekera baatandika okulumba abantu baabulijjo, ne basalako ebitundu by’omubiri kwabo be baali balowooza nti basaasira gavumenti era ne bawamba abaana nga abaserikale abato n’abaddu b’akaboozi .[6]

Emirimu gya LRA egisinga mu kiseera kino gyali gikuŋŋaanyiziddwa mu disitulikiti essatu mu kiseera ekyo ezaali ziri mu Acholiland : Gulu, Pader, ne Kitgum . Effujjo lino, kyokka, oluusi lyatuukanga mu Disitulikiti y’e Apac, eyali ekwatagana ne Gulu ne Pader mu bukiikaddyo. Nga 21 March 1989, ekitongole kya LRA kyakola ekikwekweto ku ssomero lya St. Mary’s College Aboki Girls, essomero ly’Abacombonia erisomesa abawala okusinga abali wakati w’emyaka 13 ne 16. Abayeekera baali bawambye abawala 10 n’abaseminaliyo 33 n’abantu b’oku kyaalo, wamu n’okutta abalala be baali basanze. Mu mbeera eyo, Fassera yali agezezzaako okugoberera abayeekera naye yawalirizibbwa okudda emabega oluvannyuma lw’olutalo okubaawo wakati w’eggye lya LRA n’abasirikale abalawuna gavumenti eya Uganda People’s Defence Force (UPDF). Oluvanyuma abawala mwenda ku kkumi batoloka, ate omu n’attibwa mu lutalo oluvannyuma lw’emyaka egiwerako. Ekyavaamu, ekibinja kya UPDF kyaweebwa omulimu okukuuma ettendekero lino.[2][9][6]

Mu 1996, embeera y’ebyokwerinda yali ezzeemu okwonooneka. Abajaasi ba UPDF baali bakyusiddwa n’abajaasi ba Local Defence Unit . Olugambo lwatandika okutambula mu byaalo nti abayeekera ba LRA baali batandise okutunuulira St. Mary’s College nga tagetti yabwe omulundi omulala. Wadde kyali kityo, mu Gwomwenda wa 1996, abajaasi ba LDU baategeeza nti balina okutambula okuva mu ttendekero lino beyongeleyo kilomita 16 (9.9 mi) ewala okutuuka mu kibuga Ikeme . Sister Alba, omukyaala akulira ekibiina ky'abakiriza, yasindika Sister Rachele okuteesa n’omuduumizi wa LDU, eyakkiriza okuteekawo ekifo ekilawuna ekiro singa pikipiki yatwala nga abajaasi mu ttendekero ekiro n’okudda e Ikeme ku makya. [10]

LRA kumpi buli kaseera yalumba nga kiro, kale kuno kwali kwansonga nnyo mu kuyitamu . Abajaasi 19 be baaweebwa omulimu gw’okukuuma ettendekero lino, kyokka Alba olw’okuwulira nti okubeerawo kw’amaggye kwali tekumala mu kuyimiriza bulumbaganyi, yasindika Fassera ku ddigi okusaba abajaasi 50, ng’agamba nti bwe kitaba ekyo wakiri yali wa kuggala essomero. Fassera teyalina ngeri gy’atambuzaamu bajaasi be yali asaba, era omuserikale wa LDU n’amukkakkanya ng’agamba nti yali wa kuweereza ekigambo singa waaliwo akabi konna.

Okuwambibwa abantu

[kyusa | kolera mu edit source]

We zaaweredde essaawa 8:15 ez’olweggulo nga 9 October 1996, olunaku lw’ameefuga ga Uganda, abajaasi abaali basuubirwa baali tebannaba kutuuka ku ssomero. Bannyinaffe abasatu baatuula olukiiko okusalawo ku nteekateeka y’okukola. Eky’okuggya abawala bano mu ssomero n’okubasaasaanya kyateesebwako, kyokka enzikiza yabadde yazibye dda era nti abayeekera ba LRA baali balinze wabweru okulumba kyalemesa bannyinaffe okuva mu kkoosi eno. Nga wayise essaawa emu, abawala beebaka, wadde nga maama superior yasula okutuuka ku ssaawa 11:30 ez’olweggulo okusaba mu chapel. Ku ssaawa 2:30 ez'oku makya, omukuumi w'ekiro ku ttendekero lino yakonkona ku mulyango gwa Ssenga Fasser ng'agamba nti: "Mwannyinaffe, abayeekera bali wano." [2]

Amangu ago Sisita Fassera yazuukusa Sisita Alba n’oluvannyuma n’ava mu kigo ng’ayolekera getti y'omumaaso, nga mu butuufu yali katimba, eky’ekibangirizi n’alaba abayeekera ebweru w’ekikomera. Olw’okulowooza nti geeti yali ekendezaamu ku sipiidi yabayeekela era nga bayinza okusobola okusengula abawala bano nga bayita mu kikomera eky’emabega, ababiikira bano baddayo embabega nga boolekera ebisulo ebina, nga buli kimu kyalimu abayizi nga 50. Kyokka bwe baali basemberedde, baalaba ebimyanso by'amataala okwetooloola ebisulo ne bakitegeera nti aba LRA baali baayise dda mu kikomera eky’emabega. [11]

Olw’okukimanya nti, singa bakwatibwa, abayeekera baali bagenda kubawaliriza okuggulawo enzigi, Sisita Alba ne Fassera baazuukusa omubiikira omu omukulu, Sisita Matilde, era bonna ne beekweka mu sitoowa y’ekibangirizi. Ekiro kyonna, baawulira amaloboozi g’abayeekera nga bayita mu kibangirizi kyokka nga tebawulirako ddoboozi lya muwala yenna, ne kibawa essuubi nti abayeekera baali bakumiddwa wabweeru w’ebisulo olw’enzigi n’amadirisa ebyanywezebbwa ebyuuma. Oluvannyuma okubalirira kwalaga nti abayeekera abaali n’emmundu baali nga 200. Baayokya e' mmotoka y’essomero, ne bamenya eddwaaliro, era ne bagezaako okwokya ebizimbe ebiwerako ne batasobola.

As dawn approached, the nuns heard the sounds of the rebels leaving. At first light (approximately 6:30 am), Sister Alba sighted a small group of girls wandering in the open. When asked if they were okay, Claudia, a girl in the Senior Two (the equivalent of eighth grade in the United States or Canada - students are typically age 13-14), stated that the other girls had been taken away. The sisters rushed to the dormitories for Senior Four, Five, and Six. However, the girls inside, believing that the rebels had captured the nuns, refused to open the doors. Eventually the students were persuaded out. They reported to the sisters that the rebels had abducted Senior One, Two, and Three classes. One dormitory window had been broken and another's wall demolished. One hundred fifty-two secondary school girls between 13 and 16 years of age had been taken. At the time, none of the sisters were able to perform an accurate count.[citation needed]

Empenda y'okununula abawala

[kyusa | kolera mu edit source]

Amangu ago Fassera yeewaayo okugenda okugoberera abawala era Sr. Alba n’akkiriza. Fassera yakyusa engoye era n’aggyayo ssente mu ofiisi okugula eddembe ly’abawala bano, abasomesa abasajja babiri okuli Bosco ne Tom we bayingira ne beewaayo okumuwerekera mu kulubililwa kye. Fassera yakkirizza okutwala omuto ku bombi, Bosco, era yali anaatera okugenda n’ayimirizibwa omuyizi ow’emyaka 13 eyali asobezebwako . mu kuleka omwana emabega ne Sr. Alba, Sr. Rachele ne Bosco baalekulira e ttendekero ku ssaawa nga musanvu ez’oku makya. Abayeekera baali banyaze swiiti n’ebyokunywa bingi ettendekero bye lyali liguze mu kukkuza olunaku lw’ameefuga era abagobi ne bakizuula nti basobola okugoberera ekkubo ly’ebuveera bwa swiiti n’ecuupa z'ebyokunwa okusomoka akasaka. [ <span title="This claim needs references to reliable sources. (September 2023)">okujuliza kwetaagisa</span> ]

Oluvanyuma baasanga omusajja eyali atoloka mu kibinja kya LRA, kyokka n’akakasa nti baali balina ekibinja ky’abawala. Bbandi za LRA zaali zimanyiddwa okusimba bbomu ezilwanyisa abantu mu makubo gebayiseemu okulemesa ababayigga era mu bbanga ttono Bosco n’akulembera, n’agamba Fassara atambule nga ayitta wokka ebigere bye webiba bilinnye. Oluvannyuma lw’okuwuguka mu lutobazzi, Fasser ne Bosco beegattibwaako omukazi ne muwala we eyali awambiddwa bbandi eyali eyitawo. Amangu ddala nga bayise ku kasozzi, baalaba bbandi ku kasozzi akaali mu maaso. Nga bayita mu kiwonvu, abasatu bano baava mu kibira ekikwaaffu nebesanga nga batunuzidwaamu emmundu z’abayeekera 30 abaali basimbye layini bbiri. [ <span title="This claim needs references to reliable sources. (September 2023)">okujuliza kwetaagisa</span> ]

Sisita Rachele yali yeesigamye ku bintu bibiri: yali Muzungu ate nga mubiikira . Eky’olubereberye kiyinza okuleetera abayeekera okumuyisa n’obwegendereza okusinga Munnayuganda omulala, ate ekyokubiri kyali kifo kya kitiibwa mu nsi ey’eddiini nga bakolagana n’ekibinja ekyali kikulemberwa mytic. Fassera yali amaze omwaka gumu n’ekitundu mu Gulu era ng’amanyi olulimi Olucholi elumala okutandika okwogera n’omusajja eyeeyita omukulembeze wa bbandi ya LRA. Omukulembeze, Mariano Ocaya, yategeeza nti yali tayagala ssente ze yali aleese, kyokka mu kwanukula okusaba kwe nti ayimbule abawala bano, ekyamuwuniikiriza, yaddamu nti "Temweraliikirira. Nja kubawa abawala."[12]

Omukulembeze yalagila omukazi eyali yeegasse ku Bosco ne Fassera okugenda era abayigga n’abayeekera ba LRA olwo ne beeyongerayo okulinnya olusozi, Fassera yasigala kumpi ne Ocaya ng’amanyi nti ye yekka y’asobola okuyimbula abawala. Baasisinkana n'abawala bano ne bagenda mu maaso n’okutambula n’abayeekera n’abaawambibwa, abayizi n’abalala abawambibwa abayeekera be baali batutte nga bbandi eno tennasimba nkambi okumpi n’oluguudo lw’eggaali y’omukka e Acokara .

Ocaya yategeezezza Fassera okwawula abawala ba St. Fassera yatandika okulowooza nti ddala agenda kuzza abawala bonna, kyokka mu kaseera ako emmeeri ya nnamunkanga eya UPDF emmundu n’eyita waggulu, n’ewaliriza buli omu okusaasaana n’okwekweka mu bbulawuzi era Ocaya n’alagira buli omu addemu okusenguka. Nga basala oluguudo lw’eggaali y’omukka, ekibinja kino kyakubiddwa amasasi okuva mu bajaasi ba UPDF era buli omu n’akuba enduulu okwekweka. Okumala essaawa nnya, ekibinja kino kyagenda mu maaso n’okutambula nga kikaka, nga buli luvannyuma lwa kiseera kyekweka emmeeri y’emmundu ng’eyaza ekitundu, ng’abayeekera emabega bakendeeza ku sipiidi y’abajaasi ba UPDF.

Ekibinja kino, nga kifiiriddwa eggye lya UPDF, kyatuuka mu nkambi eyalimu abawambe abalala era abawala ba St. Mary's College ne baddamu okwawulwa ku balala. Omu ku "bakyala" ba Ocaya yatwaala Fassera emabega w'akasiisira okunaaba era ne bafuna obutakkaanya Fassera bwe yagaana okukyusa okuva mu kyambalo ky'ababiikira okudda mu kiteeteyi. Bwe yakomawo, Bosco yamukuba akaama nga abawala abamu bwe baali bategenda kuyimbulwa. Fassera yabuuzza Ocaya oba yali wakusumulula abawala era n'anyenya omutwe, n'awandiika "139" mu ttaka n'omuggo n'agamba nti yali agenda kusumululako 109 nga wakusigaza 30, nga yali abasunsudemu olw'engeri zaabwe ezaali zeegombebwa mu kaseera nga Fassera taliiwo. [13] [2]

Fassera bwe yeekalakaasa, Ocaya yamugamba nti yali asobola okuwandiikira Joseph Kony ebbaluwa nga ataddemu amannya g’abawala bano era nga ayinza okukkiriza okubayimbula. Ng’akutte olupapula, Fassera y’addayo ewaali abawala, nasanga ng’abo 30 baali bamaze dda okubawulako. Bwe yabasemberera, abo 30 baatandika okumuyita abataasa era, ku kiragiro kya Ocaya, abajaasi abaali okumpi batandika okukuba n’okusambasamba abawala. Bwe baddaamu okusirika, Ocaya n’addamu okulagira Fassara okuwandiika amannya gaabwe. [14] [2]

Bwe yasemberera, abawala baddamu okusaba obuyambi bwe, nga bamugamba nti baali bajja kubasobyako singa bazibizaawo olunaku paka kiro. Nate, Fassera yasaba Ocaya okusumulula n’abo 30, kyokka n’amuddamu nti oba 30 basigala oba bonna okusigala. Omu ku bawala ayitibwa Angela yeewayo okuwandiika amannya, nga Ocaya akkaatiriza Fassera okumwegattako n’abaduumizi ba LRA abalala banywemu kucaayi ne kuki. Bwe yakomawo, Angela yayogela mu kaama nti omuwala ayitibwa Janet yenyizze mu ba 109. Fassera yali akimanyi nti Ocaya yali asobola bulungi okulagira bonna 139 okusigala singa asanga Fassera ng’agezaako okukukusa omu ku 30, kwe kugenda ewa Janet n’amugamba nti yali atadde ekibinja kyonna mu matigga. Janet yeetonda era n’addamu okwegatta ku bali 30. Oluvannyuma lw’okugamba Judith, omukulembeze wabawala mu kibiina kino, okulabirira abalala 29, Fassera ne Bosco baakwata 109 okukkakkana nga bafunye ekkubo elibazza mu ttendekero. [2]

  Abawala bataano ku amakumi asatu baafiira mu buwambe ate mu basigalawo, bonna okuggyako babiri basobola okutoloka mu 2006. [15] Amangu ddala nga bamaze okuwambibwa, omuwala ayitibwa Jennifer yabula. Bwe yasangiddwa nga yeekukumye mu kasiisila, abayeekera ne bamusikambula mu lujjudde ne balagira abalala bamukube okutuusa lw’afa. Abawala baasooka kumukuba mpola mpola, kyokka oluvannyuma abayeekera ne beetooloola ekibinja ne bakuba omuntu yenna eyali takuba Jennifer nnyo. Oluvannyuma abayeekera ba LRA baaleka omulambo mu lwaatu ne bakuba abo abaali baakaaba, nga eky’okuyiga ku kugezaako okudduka n’okumenyawo enkolagana wakati w’abawala. [13]

Ku nkomerero y’abantu amakumi asatu, okufa kwa Yudisi, omuwala omukulu, kweyolekera olw’obukambwe bwakwo. Nzikiriza ya Sr. Rachele nti okusaba kwe Judith okulabirira abalala kwamuleetera okukola ekintu ekyanyiiza abayeekera. Akawungeezi akamu, Judith n’omuwala omulala okuva mu kibinja ky’abasibe abalala, Caterina, baali basibiddwa emikono emabega w’emigongo ne balumbibwa emiggo, enjegere z’obugaali n’ebiso . Caterina yafa ebiwundu bye yafuna enkeera ku makya, naye Judith yali akyali mulamu oluvannyuma lw’essaawa 24 n’asaba amazzi. Abayeekera mu kifo ky’ekyo baamusikambula mu kibira ne bamusiba ku muti. Ekibinja ky’abasibe nga bakung’aanya enku yasanze omulambo gwe nga wayise wiiki emu kyokka omulambo gwali tegunnatandika kuvunda, ekiraga nti amaze ebbanga ddene ng’afudde. Oluvannyuma lw'okutambula wiiki nnamba, abawala bano baaleetebwa mu bukiikakkono ku nkambi ya Kony mu bugwanjuba bwa Sudan gye baaweebwa abaduumizi ab'enjawulo nga "abakyala".

Sr. Rachele n’abazadde b’abaana abasigaddewo abaawambibwa baatandikawo ekibiina ekigatta abazadde abakwatibwako (CPA) okumanyisa abantu ku bawambibwa n’okukolera abaana bano okuddizibwa. Mu nkola yaabwe ey’okubunyisa amawulire, olugero lw’abawala b’e Aboke lwafuuka emu ku mboozi ez’entiisa ezisinga okumanyika mu lutalo lwonna. CPA yalaajanidde Paapa John Paul II, eyavumirira okuwamba abantu, n’olwekyo n’assa essira mu nsi yonna ku byaliwo n’embeera eri mu bukiikakkono bwa Uganda okutwaliza awamu. [ <span title="This claim needs references to reliable sources. (September 2023)">okujuliza kwetaagisa</span> ]

Nga 7 March 1997, Pulezidenti Museveni yawandiikira Ssaabawandiisi w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte, Kofi Annan ng’annyonnyola embeera embi abawala Abaaboke gye balimu. Mu June 1997, Sr. Rachele n’aba CPA baasisinkana abaduumizi ba LRA mu kibuga Juba ekya Sudan . Oluvannyuma lw’okusooka okwegaana nti baakutte abawala bano, olwo ne bagamba nti bagenda kubayimbula singa amagye ga Uganda galangirira okukomya amasasi. Gavumenti ya Uganda yagaana ekiteeso kino n’etegeeza nti tebalina buvunaanyizibwa ku kintu kyonna ekiyinza okutuuka ku bawala bano.

Omu ku bammemba ba CPA abasinga okukola ennyo abadde Angelina Atyam, maama w’omuwala Aboke Charlotte. Sr. Rachele ne Ms. Atyam, wakati waabwe bombi, basisinkanye omubaka w’ekibiina ky’amawanga amagatte ow’enjawulo avunaanyizibwa ku baana n’entalo z’emmundu, Olara Otunnu, mu kiseera ekyo eyali mukyala wa Amerika Hillary Clinton, Kofi Annan, Yoweri Museveni, Paapa, abakiise mu Palamenti ya Bulaaya, eyali Pulezidenti wa South Afrika Nelson Mandela, Pulezidenti wa Libya Muammar al-Gaddafi, Pulezidenti wa Sudan Omar al-Bashira, . ne Pulezidenti wa Zimbabwe Robert Mugabe, wamu n’abakungu abawera ab’amawanga amalala.

Abakulembeze ba LRA bavunaanibwa mu 2005 emisango gy’olutalo n’okutyoboola obuntu bulamu kkooti y’ensi yonna, wadde ng’abamu bakirabye nti emisango gino gyakaluubiriza okugezaako okuteesa okutambula obutasalako. Okunoonyereza okwakolebwa mu 2006 kwalaga nti abaana n’abavubuka 66,000 be baali bawambiddwa mu bbanga ery’emyaka 20 egy’olutalo.

Nga 14 March 2009, Catherine Ajok, omu ku bawala Ababoke abaawambibwa nga bakyakwatibwa abayeekera, yaddayo mu Uganda. Ajok yasimattuse mu kiseera ky’okulumba Garamba ku LRA, n’agenda mu nkambi ya UPDF e Dungu mu Democratic Republic of the Congo . Yakomyewo n’omwana we ow’emyezi 12, gwe yagambye nti yazaala Joseph Kony. [16] [2] [8] [3]

Mu 2012, omu ku bawala 30 abayitibwa Angela Atim Lakor yatoloka mu bajaasi ba LRA. [2] ] [17] [17]

  1. 1 2 "Slain Aboke girls remembered". New Vision (in Lungereza). Retrieved 2023-09-25.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 "When Kony turned Aboke students into wives". New Vision (in Lungereza). Retrieved 2023-09-25. Cite error: Invalid <ref> tag; name ":22" defined multiple times with different content
  3. 1 2 Oluka, Hebert Benon (2013-07-21). "Revisiting the Aboke girls 17 years later". The Observer - Uganda (in British English). Archived from the original on November 13, 2023. Retrieved 2023-09-25. Cite error: Invalid <ref> tag; name ":0" defined multiple times with different content
  4. "St. Mary's Aboke mourns". New Vision (in Lungereza). Retrieved 2023-09-25.
  5. "When will the remaining 21 Aboke girls be freed?". New Vision (in Lungereza). Retrieved 2023-09-25.
  6. 1 2 3 "Sad October for Aboke Girls and Ombaci College". New Vision (in Lungereza). Retrieved 2023-09-25.
  7. Oluka, Hebert Benon (2013-07-21). "Revisiting the Aboke girls 17 years later". The Observer - Uganda (in British English). Archived from the original on 2023-11-13. Retrieved 2023-09-25.
  8. 1 2 "Lira holds prayers for LRA victims". New Vision (in Lungereza). Retrieved 2023-09-25. Cite error: Invalid <ref> tag; name ":6" defined multiple times with different content
  9. https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_People's_Defence_Force
  10. This reference is used twice on this page.
  11. Human Rights Watch 1997
  12. Brenna, p. 6
  13. 1 2 New York Times 2005
  14. Brenna, pp. 4-9
  15. https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Akallo
  16. "Last of abducted Aboke girls back home". Daily Monitor. 12 March 2009. Archived from the original on 15 March 2009. Retrieved 13 March 2009.
  17. 1 2 "Former Aboke girl honoured for fighting stigma among former abductees". New Vision (in Lungereza). Retrieved 2023-09-25.