Arthur Gakwandi
Arthur Gakwandi muwandiisi wa bitabo, mboozi ennyimpi era nga mubaka wagavumentii. Yawandiika "Kosiya Kifefe", omulimu ogw'okutaano ogw'ebiwandiiko ogwawandiikibwa Munnayuganda okufulumira ku sillabus ya Uganda okuva lwe yafuna obwetwaze. Musomesa mu kitongole ky'alitulica mu yunivasite e Makerere . Yali mulamuzi w'ekirabo kya Commonwealth Writers Prize mu Afrika mu 2008.
Obulamu obuto n’okusoma
[kyusa | kolera mu edit source]Gakwandi yazaalibwa Kajara. [1] Yasomera mu ssomero lya Ntare e Mbarara n'oluvannyuma Makerere University college gye yafunira BA . Yafuna diguli ya MLit okuva mu yunivasite y'e Edinburgh . Oluvannyuma lw’emyaka mingi ng’asomesa ebiwandiiko e Makerere, yeegatta ku Ugandan diplomatic mu 1998 n’aweereza mu bifo eby’enjawulo ng’omubaka. [2]
Obufuzi bwa Pan-Africanism
[kyusa | kolera mu edit source]Gakwandi yateesa ku ssemazinga wa Afrika okuddamu okulowoozebwako, olw'enzikiriza ye nti "okuddamu okutegeka ssemazinga ono mu by'obufuzi kye kintu ekikulu ennyo ekyetaaga okutunulwamu ng'okuddamu okutegeka ebyenfuna tekunnaba kuleeta bivaamu bye baagala." [3] Ekirala, Gakwandi agamba nti ensalo zaamatwale ze zisibukamu obutono bw’amawanga ga Afrika agasinga obungi, ekivaako emitendera gy’obwavu, okwesigama, obutakulaakulana, n’obukuubagano bw’amawanga obuli mu kiseera kino mu kitundu. Bwe kityo, Gakwandi yaleeta ekiteeso ky’okutondawo maapu empya ey’ebyobufuzi eya Afrika [4] egenda okuggyamu amawanga agatali ku lukalu ng’engeri y’okukendeeza ku nkaayana ku nsalo, okugatta amawanga ga Afrika mu kiseera kino agawuddwamu ensalo z’amatwale, okuwa amawanga amapya omusingi gw’eby’obugagga ebimala, okukendeeza ku bunkenke obuliwo mu mawanga, okutumbula embeera ya Afrika mu nsi yonna, n’okukendeeza ku bunkenke. Olw'e bigendererwa ebikulu mu birowoozo, Gakwandi yateesa ku maapu empya ey’ebyobufuzi eya Afrika erimu amawanga musanvu agakolagana naaga Afrika okukiikirira ebitundu ebikulu ebya Afrika. Amasaza gano omusanvu amapya gaali ga Sahara Republic, Senegambia, Central Africa ne Swahili Republic, Ethiopia, Swahili Republic, Mozambia, ne Madagascar. Eggwanga lya Sahara Republic lyandizingiramu North Africa, Senegambia yandizingiramu West Africa, Central Africa ne Swahili Republic yandizingiramu Central Africa, Ethiopia yandizingiramu Ethiopia ey’omulembe guno nga kwotadde ne Eritrea, Swahili Republic yandibaddemu East Africa ne art of Central Africa, Mozambia yandibaddemu Southern Africa. Mu kulowooza kwa Gakwandi, Madagascar yandisigadde nga bweri mu kiseera kino era teyandiyingiziddwa mu repubulika mpya. [5]
Ebikolwa ebifulumiziddwa
[kyusa | kolera mu edit source]Ebitabo
[kyusa | kolera mu edit source]- Kosiya Kifefe. East African Education Publishers. 1997. ISBN 9789966468383.
Okunnyonnyola
[kyusa | kolera mu edit source]- Uganda Pocket facts. Fountain Publishers. 1997. ISBN 9970-02-145-1.
Okunenya Ebiwandiiko
[kyusa | kolera mu edit source]- The novel and contemporary experience in Africa. London : Heinemann. 1977. ISBN 9780841903067.
Ebiwandiiko ebikozesebwa
[kyusa | kolera mu edit source]- ↑ nevender (2017-02-13). "Who Are The Male Heroes of Ugandan Literature?". Writivism (in Lungereza). Retrieved 2021-04-04.
- ↑ Simon Gikandi, Evan Mwangi (Aug 13, 2013). The Columbia Guide to East African Literature in English Since 1945. Columbia University Press. ISBN 9780231500647. Retrieved 3 December 2014.
- ↑ Nesther Nachafiya, Alu (July 2011). "Between New Challenges in African Literature and Contemporary Realities: the Case Study of Opanachi's Eaters of the Living". African Research Review. 5 (4) (21): 342–353. ISSN 2070-0083.
- ↑ Martin, Guy (2012). Pan-Africanism and African unity. Routledge Handbooks Online. ISBN 9780367030667.
- ↑ Falola, Toyin (2004). Nationalism and African Intellectuals (in Lungereza). University Rochester Press. ISBN 978-1-58046-149-8.