David Rubadiri
| Ekikula | musajja |
|---|---|
| Ensi y’obutuuze | Malawi |
| Erinnya eriweereddwa | David |
| Erinnya lya famire | Rubadiri |
| Yazaalibwa nga | 19 Gwamusanvu(Kasambula) 1930 |
| Gy'azaalwa | Liuli |
| Olunaku lwe yafa | 15 Gwamwenda(Mutunda) 2018 |
| Place of death | Mzuzu |
| Omwagalwa | Gertrude Rubadiri |
| Ennimi z'amanyi | Lungereza |
| Omulimu | diplomat, munnabyabufuzi, poet |
| Omukozesa | University of Malawi |
| Gyeyasomera | University of Bristol, Ssettendekero wa Makerere |
| Has written for | Zuka |
David Rubadiri (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu Omumalawi, omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.[1]
Obuyigirize n’emirimu
[kyusa | kolera mu edit source]Rubadiri yasomera ku King’s College, Budo, mu Uganda okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku King’s College, Cambridge, n’afuna diguli ya MA.[2] Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu Yunivasite y'e Bristol.[3]
Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika n’ekibiina ky’amawanga amagatte (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti Lyndon B. Johnson mu White House nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi National Educational Television (New York City) series African Writers of Today.
Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti Hastings Banda.[4] Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya Idi Amin.[2][5] Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku Yunivasite y'e Northwestern mu 1972.[2] Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku Yunivasite y'e Nairobi, Kenya (1976–84), era yasomesaako ne Okot p’Bitek ku Yunivasite y'e Ibadan mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka. Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.[3] Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu Yunivasite y’e Botswana, gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu.
Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa Yunivasite y'e Malawi mu 2000.[2] Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu yunivasite y'e Strathclyde mu 2005.
Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya Mzuzu Central Hospital.
Obulamu bwe
[kyusa | kolera mu edit source]Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu Fort Hare University. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.[6]
Ebiwandiiko bye
[kyusa | kolera mu edit source]Ebitontome bya Rubadiri bitenderezeddwa nti bye bimu ku "bisinga obugagga mu Afirika ey'omulembe guno."[3] Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa mu kitabo kya 1963 ekiyitibwa Modern Poetry of Africa (East African Publishers, 1996), era ne kifulumira mu bitabo by’ensi yonna omuli Transition, Black Orpheus ne Présence Africaine.
Akatabo ke kokka, No Bride Price, kafulumizibwa mu 1967. Kaavumirira gavumenti ya Banda era nga wamu n’ekitabo kya Legson Kayira ekya The Looming Shadow, kye kimu ku bitabo ebyasooka okufulumizibwa abantu b’e Malawi.
Ebimu ku biwandiiko bye
[kyusa | kolera mu edit source]- Growing Up With Poetry: An Anthology for Secondary Schools, 1989
- Poems from East Africa (co-edited with David Cook), 1971
- No Bride Price (novel), 1967
- Come To Tea (play), 1965
- "African Thunderstorm" (poem) (ekitontome)
- "A negro labourer in Liverpool" (ekitontome)
Ebijuliziddwa
[kyusa | kolera mu edit source]- ↑ "Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts". www.cca.ukzn.ac.za. Retrieved 23 November 2017.
- 1 2 3 4 "Rubadiri on family and long career". Nation. 12 April 2013. Retrieved 27 October 2020. Cite error: Invalid
<ref>tag; name "Nation" defined multiple times with different content. - 1 2 3 "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)". www.festivaldepoesiademedellin.org (in Lungereza). Archived from the original on 13 October 2008. Retrieved 23 November 2017. Cite error: Invalid
<ref>tag; name "Medellin" defined multiple times with different content. - ↑ "David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter". www.poemhunter.com. Retrieved 23 November 2017.
- ↑ Lwanda, John Chipembere (2018). "James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor". The Society of Malawi Journal. 71 (2): 46–53. ISSN 0037-993X.
- ↑ "The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri's Story". The Society of Malawi Journal. 74 (2): 13–16. 2021.
Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia
[kyusa | kolera mu edit source]- Curriculum Vitae Ebikwata ku bulamu bw’ekibiina ky’Amawanga Amagatte