Jump to content

Isaac Lumago

Bisangiddwa ku Wikipedia

.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}

Isaac Lumago (1939 – 8 May 2012) yali Munnayuganda omuserikale w'amagye eyaweereza ng’akulira amagye ga Uganda okuva mu 1977 okutuuka mu 1978, n’oluvannyuma n’afuuka omukulembeze w’eggye eryali erya Uganda National Army (FUNA).

Ebikwata ku bulamu bwe

[kyusa | kolera mu edit source]

Isaac Lumago yazaalibwa Koboko mu 1939. [1] Obuvo bwe bwali mu ggwanga ly'aba Nubbi, era nga kizibwe wa Idi Amin . Script error: No such module "Footnotes".

Lumago yali akola nga omukungu mu ofiisi ya customs nga tannayingizibwa mu ggye lya Uganda mu 1963 nga yali akolera bakungu ba Bungereza. Script error: No such module "Footnotes". Oluvannyuma lw'okutendekebwa mu ttendekero ly'amagye lya Sudan e Omdurman, yafuulibwa second lieutenant era n'ateekebwa e Moroto. Yaddamu naafuna okutendekebwa okulala mu myaka egyaddirira era n’afuna okukuzibwa okulala. Script error: No such module "Footnotes". Mu mwaka gwa 1971 yakwata eddaala lya kapiteeni, era yali awagira okuwamba gavumenti ya Colonel Idi Amin mu magye omwaka ogwo. Script error: No such module "Footnotes". Mu 1974 yatendekebwa mu Soviet Union. Script error: No such module "Footnotes". Mu bufuzi bwa Amin, Lumago yafuuka Minisita w’amakolero n’ebyamasannyalaze nga tannatuuka —ku ddaala lya colonel —okulondebwa okuba High Commissioner wa Uganda mu Lesotho mu 1975. Nga akola okuva e Maseru, era yaweebwa obuvunaanyizibwa ku nkolagana ya Uganda n’amawanga amalala 12 mu bukiikaddyo bwa Afrika. [2] ] Mu Gwomusanvu 1976 yaki Kenya era nga yaakulira Eggye lya Kenya Ery'omu bbanga abakungu nga 4 Ogwomusanvu, baali bateesa ku nteekateeka ya Israel okulumba Elisaawe ky'Entebbe okutaasa abasibe baabwe abaali bakwatiddwa abawambi ba Palestinian and German ekyali kikalubizza embeera ya gavumenti ya Ugandan. [3] Lumago ne Colonel Gad Wilson Toko, eyali e Nairobi olw'ensonga ezitali za magye, baasobola okukubira Brigadier Isaac Maliyamungu essimu oluvannyuma lw'okulemererwa okutuuka ku yali akulira amagye ga Uganda Mustafa Adrisi . Kigambibwa nti Maliyamungu eyali atamidde mu kifo ekisanyukirwamu, yagoba okulabula kuno n’ategeeza abasajja bombi nti olw’okuba bakolera mu mbeera ya bantu baabulijjo tebalina kweraliikirira nsonga za magye. Script error: No such module "Footnotes". Oluvannyuma Abayisirayiri baatongoza olulumba lwe baayita Operation Entebbe, ne bataasa abawambe n'okusaanyaawo ekitundu ekinene eky'eggye ly'omu bbanga erya ggye lya Uganda. [3] Lumago yayitibwa okuva mu kifo kye eky'obubaka n'adda mu Uganda ku nkomerero y'omwaka ogwo. [4] [ a ] .

Mu Gwolubereberye 1977 Lumago, ku ddaala lya Genero, yalondebwa okuba akulira amagye era Minisita w’eggwanga ow’ebyokwerinda. [5] Lumago teyakola kinene kukozesa buvunaanyizibwa ku kifo kye ekya baminisita. [4] Mu kiseera ekyo, yali atwalibwa ng’omugoberezi wa Adrisi eyali alondeddwa okubeera omumyuka wa Pulezidenti. Script error: No such module "Footnotes". Ku ntandikwa ya 1978, okuvuganya mu byobufuzi wakati wa Adrisi ne Pulezidenti Idi Amin kweyongera mpolampola okutuusa eyasooka lwe yalumizibwa mu kabenje k’emmotoka akaali kateeberezebwa. Ekyavaamu omumyuka wa Pulezidenti yalinnyisibwa ennyonyi n’atwalibwa e Misiri okufuna obujjanjabi, Amin n’aggyamu abagoberezi be okuva mu gavumenti. Script error: No such module "Footnotes". Mu Gwokuna 1978, Lumago yali omu ku baserikale abo abavumirirwa ennyo Amin mu mpewo za leediyo ey’olukale. Script error: No such module "Footnotes". Oluvannyuma, nga 8 Ogwokutaano yagobwa ku bwa Chief of Staff era Minisita w’eggwanga ow’ebyokwerinda era n’agwa amayinja ng’agenda mu kwekenneenya ebyuma by’amagye. Script error: No such module "Footnotes". [6]

Mu 1979 amagye ga Tanzania n’abayeekera ba Uganda baalumba Uganda ne basuula Amin. Lumago yadduka mu nnyumba ye e Koboko, oluvannyuma eyasaanawo. Script error: No such module "Footnotes". Yagenda e Zaire, [7] gye yava n'ategeka ebisigalira by'amagye ga Uganda okufuuka eggye ly'abayeekera. Nga bali wamu n’ebibinja ebirala ebiwagira Amin, amagye ga Lumago gaalumba ekitundu kya West Nile mu 1980, ne gatandika olutalo lwa Uganda Olw'omunsiko . Script error: No such module "Footnotes". Yatuuka n’okulinnya n’afuuka omuduumizi w’ekibinja ky’abayeekera abawagira Amin ekimanyiddwa nga Former Uganda National Army (FUNA). Mu Gwomusanvu gwa 1985, gavumenti ya Uganda eyali wansi wa Tito Okello yamuyita n’abalwanyi ba FUNA nga 1,500 okudda. Yakkiriza, ne yeegatta ku gavumenti ya Okello, era ekyavaamu n’atandika okulwanyisa ekibiina ky’abayeekera ekirala, ekya National Resistance Army (NRA) ekya Yoweri Museveni. Lumago yateekawo ekitebe kye ekikulu mu wooteeri emu mu Kampala gye yava okuwa yintaviyu n’okulagirira amagye ge. Mu mbeera eyo, aba FUNA balumirizizibwa okuba abasiiwuufu b'empisa, nga kigambibwa nti baali basobya ku bantu baabulijjo n’okutta mu kibuga ekikulu n’ebitundu ebirala, wadde nga Lumago emisango gino yagyegaana. [8] Era yalwanirira okusonyiyibwa kwa Idi Amin n'okudda kwe mu Uganda. Amagye ga Lumago gaalwana n'ekitongole kya UNLA okulwanirira Kampala okuva mu bulumbaganyi bwa NRA mu Gwolubereberye 1986, kyokka ne gawangulwa. [8] Yawalirizibwa okudduka n’adda mu Zaire. Lumago yali akyaweereza ng’omu ku baduumizi ba FUNA mu 1990, ng’aweereza wamu ne Dusman Sabuni ne Abdulatif Tiyua . Script error: No such module "Footnotes". Oluvannyuma yafuuka omukwanaganya w'ekibiina kya West Nile Bank Front . Wadde ng’abakungu ba gavumenti ya Uganda baamulaajanira okudda mu Uganda mu mirembe, Lumago yasooka kutya okuteeka wansi eby'okulwanyisa bye olw’okutya okumwesasuza olw’okuwakanya Museveni okumala ebbanga. [9] Yasigala mu buwanganguse okutuusa mu 1997. Script error: No such module "Footnotes".

Ku nkomerero ya 2011, Lumago yafuulibwa omuwabuzi wa Pulezidenti Museveni ku by’okwerinda mu kitundu kya West Nile . Mu 2012 Lumago yalwala n’atwalibwa mu ddwaaliro ly’abasawo e Koboko. Ekifo kino kyamusindika mu ddwaaliro lya Arua Referral Hospital e Arua, gye yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro mu kisenge ky'bali obubi ennyo. Obulamu bwe bweyongera okwonooneka okutuusa lwe yafa nga 8 May ku myaka 73. Abasawo baamugamba nti yafa lwa puleesa eyali waggulu . [1]

Obulamu bwe obw'obuntu

[kyusa | kolera mu edit source]

Lumago yali Mukristaayo mu kukkiriza. Script error: No such module "Footnotes". We yafiira, yalina abakyala basatu n’abaana nga amakumi asatu. [7] Lumago yali mukwano gwa Andrew Mukooza ow'oku lusegere, nga ye muduumizi w'eggye ly'omu bbanga ery'amagye ga Uganda eyali asembayo . [10]

 

Ebijuliziddwa

[kyusa | kolera mu edit source]
  1. 1 2 https://www.monitor.co.ug/News/National/Maj--Gen--Isaac-Lumago-is-dead/688334-1402410-ix8icj/index.html
  2. https://books.google.com/books?id=LREsAQAAIAAJ
  3. 1 2 https://web.archive.org/web/20190417165936/https://cija.ca/operation-thunderbolt/
  4. 1 2 https://books.google.com/books?id=FH_hAAAAMAAJ
  5. https://books.google.com/books?id=oncEAQAAIAAJ
  6. https://books.google.com/books?id=DB4sAQAAIAAJ
  7. 1 2 https://ugandaradionetwork.net/story/general-isaac-lumago-dead
  8. 1 2 https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1986/01/20/ugandans-learn-to-live-with-chronic-tribal-war/ab66ea0c-5abb-4e85-b55c-46ff78e493da/?noredirect=on
  9. {{cite news}}: Empty citation (help)https://www.newvision.co.ug/news/1257377/taban-amin-returns
  10. https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1410495/amin-pilot-killed

Ebijuliziddwa

[kyusa | kolera mu edit source]