Jump to content

Joseph Obonyo

Bisangiddwa ku Wikipedia

Joseph Obonyo yali Munnayuganda omuserikale w'amagye era omukulembeze w’abayeekera. Yasooka kuweereza mu ggye lya Uganda Ery'omubbanga nga tannaba kwegatta ku ggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA). Yalwanirira UNLA mu lutalo lwa Uganda–Tanzania ne Ugandan Bush War . Oluvannyuma lwa gavumenti ya Tito Okello okugwa n'ekibiina kya UNLA okugwa, Obonyo yeegatta ku bibiina by'abayeekera ebyali biwakanya gavumenti ya Yoweri Museveni . Oluvannyuma yagenda mu buwanganguse mu Bungereza .

Ebyafaayo bye

[kyusa | kolera mu edit source]

Yazaalibwa Kitgum nga mu mwaka gwa 1943, Script error: No such module "Footnotes". Obonyo yali wa ggwanga lya Acholi . Script error: No such module "Footnotes". Waliwo ekiseera, Obonyo ne yeegatta ku ggye lya Uganda Ery'omu bbanga, n'afuuka Lieutenant, n'atendekebwa mu Nigeria. [1] Oluvannyuma yaddukira mu buwanganguse. Eyo, yeegasse ku ludda oluvuganya gavumenti mu Uganda nga bawakanya Pulezidenti wa Uganda Idi Amin . Oluvannyuma yalwana ng’omu ku ggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA) mu lutalo lwa Uganda ng'eri ne Tanzania olwa 1978–1979. Yakola ng’omu ku kibinja ky’aba UNLA abeetabye mu kampeyini z’obuvanjuba bwa Uganda eza 1979, mu kiseera kino ye ne basajja be ne bazuula entaana y’abantu abangi e Soroti abantu baabulijjo abattibwa abajaasi b’Amin mu ggye lya Uganda gye baali baziikiddwa.

Mu mwaka gwa 1984/85, yali alinnye okutuuka ku major era n'alondebwa nga "Director of Airforce Matters". Script error: No such module "Footnotes". Oluvannyuma yafuuka Lieutenant colonel . Mu makkati ga 1985, okusika omuguwa okwaliwo okumala ebbanga mu UNLA –naddala enkaayana wakati w’abajaasi ba Acholi ne Langi– kwavaamu okwegugunga okuddirira n’okulwanagana mu lwatu. Wakati mu butabanguko buno, ennyumba ya Obonyo e Entebbe yalumbibwa ne "bakubwa bbomu" abaserikale babiri abaali bamuwakanya mu Langi. Oluvannyuma ekiwayi kya UNLA ekyali kitwalibwa Acholi nga kikulemberwa Bazilio Olara-Okello kyakola okuwamba gavumenti, ne kigoba Pulezidenti Milton Obote, ne kissaawo gavumenti empya wansi wa Tito Okello . [2] Oluvannyuma lw'okuwamba gavumenti, Obonyo yakuzibwa n'afuulibwa colonel [3] n'alondebwa okuduumira Entebbe Air Base . Ng’amagye ga UNLA gagenda ganafuwa mu lutalo lwa Uganda olw’omunsiko olwali lugenda mu maaso, ng’abayeekera b’amagye ga National Resistance Army beeyongedde amaanyi, Obonyo ye yalabirira okutambuza eby;okulwanyisa by’amagye ebingi okuva mu kibuga ekikulu Kampala okubitwala mu bukiikakkono bwa Uganda. Script error: No such module "Footnotes".

Mu Gwolubereberye 1986, yaweereza ng’omu ku baduumizi ba UNLA abaalabirira okukuumibwa kwa Kampala ku NRA ku mulembe gwa Yoweri Museveni . Yali avunaanyizibwa ku by'okulwanyisa by'amagye agakuuma oluguudo lwa Kampala–Entebbe . [3] UNLA yatuuka n'okuwangulwa mu olutalo lwa Kampala, kyokka Obonyo n'addukira mu bukiikakkono bwa Uganda nga yaddukira Gulu . Eyo, ye n’abaduumizi ba UNLA abalala baagezaako okukungaanya amagye gaabwe n’okukomya okugaziya amatwale okwa NRA. Oluvannyuma Tito Okello naye yatuuka e Gulu, kyokka eyali pulezidenti yanenyezebwa nnyo olw’okuwangulwa kwa UNLA. Obonyo yatuuka n'okuteesa okutta Okello "olw'okubonaabona kwe yali aleese ku ba Acoli". Kyokka Bazilio Olara-Okello yayingira mu nsonga ku lw’eyali mukama we n’akkiriza eyali pulezidenti okutoloka agende mu buwanganguse. Script error: No such module "Footnotes". Obonyo era yali mu nteekateeka y'okutta Museveni ng'ono yalayizibwa nga Pulezidenti wa Uganda omuggya nga 29 Ogwolubereberye, 1986. Ng'ali wamu ne Olara-Okello, yateekateeka ennyonyi nnamunkanga y'amagye eya UNLA okulumba omukolo ogw'okutta omukulembeze wa NRA ne ba Lieutenants be. Enteekateeka eno yalemererwa nga nnamunkanga eno yasalawo okwewaayo okusinga okugezaako okukola omulimu ogwo. [4]

Aba UNLA baawangulwa mu bujjuvu NRA we bwatuukira mu Gwokusatu gwa 1986, ne bakomekkereza olutalo lwa Uganda Olw'omunsiko. Waayita ekiseera kitono, Obonyo ne yeegatta ku baserikale ba UNLA abalala okutegeka ekibinja ky’abayeekera ekya Uganda People’s Democratic Army (UPDA) mu buwanganguse, n’afuuka ekitundu ku baduumizi baakyo ab’oku ntikko. Script error: No such module "Footnotes". [1] Yafuuka akulira ekibinja kino ekya First Division [1] era ne yeetaba mu kampeyini ya UPDA okugoba gavumenti ya Museveni nga teyafuna buwanguzi . Olw’okukimanya nti amagye gaabwe tegasobola kutuuka ku buwanguzi, abaduumizi b’amagye ga UPDA abasinga obungi baatuuka n’okukuba akalulu mu Gwokutaano gwa 1988 okuwagira enteekateeka y’emirembe n’okuggya Justine Odong Latek ku buduumizi bwa UPDA obw'okuntikki. Obonyo y’omu ku baserikale ba UPDA babiri bokka abaawakanya ekiteeso kino. Script error: No such module "Footnotes". Oluvannyuma Obonyo yeegatta ku ggye lya Lord's Resistance Army mu kifo ky'obukulembeze okugenda mu maaso n'okuvuganya kwe okw'obukambwe, Script error: No such module "Footnotes". naye yali abeera mu buwanganguse obw'emirembe mu Bungereza mu myaka gya 2000. Eyo, yafuna "Employee Excellence Award" okuva mu kibiina ekigatta abakozi mu by'entambula n'abakozi bonna . [5]

Ebijuliziddwa

[kyusa | kolera mu edit source]

Ebiwandiiko ebijuliziddwa

[kyusa | kolera mu edit source]

 

  1. 1 2 3 https://books.google.com/books?id=rxPtAAAAMAAJ
  2. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Joseph+Obonyo#:~:text=View-,Mutaizibwa%2C%20Emmanuel%20(17%20October%202021).,-Issues
  3. 1 2 https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Joseph+Obonyo#:~:text=View-,Kato%2C%20Joshua%20(26%20January%202024).,-This%20reference%20is
  4. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Joseph+Obonyo#:~:text=View-,Mugabe%2C%20Faustin%20(9%20May%202015).,-Issues
  5. https://books.google.com/books?id=UR0TAQAAIAAJ