Katonda
Katonda lye linnya erikozesebwa okutegeeza Omutonzi owokuntikko mu ddiini y'ennono ey' abantu Abaganda[1], ng'abasinga basinziira mu Uganda ey'a leero. [2] Katonda atwalibwa nga taata era omukulembeze w’ekibiina kya ba Katonda b'Abaganda, ekimanyiddwa awamu nga ba Lubaale (Mu bumu. Lubaale ). [3] [4]
Okukiikirirwa
[kyusa | kolera mu edit source]Okufaananako ba Katonda bangi abookuntikko abAfirika, Katonda alowoozebwako nga katonda ow’ewala abeera mu bbanga —erikiikirira eggulu—era takwata butereevu ku nsi ey’ebintu. Wabula okubeerawo kwe kuwulirwa okuyita mu bikolwa bya ba lubaale . [2] Wadde nga teyeenyigira mu nsonga z'ensi, Katonda wali mu mulamu obw'oluvannyuma lw'okufa ng'era akubiriza okusalawo kw'abantu.[5]
Nga Katonda omutonzi, Katonda naye yatonda omuntu eyasooka; omusajja Kintu[6]. [2] Era kigambibwa nti ye yatonda Bukulu, katonda ng'ezzadde lye likiikirira abalubaale abasinga obungi . [3]
Okusinziira ku Apollo Kaggwa (1934), Katonda alabika talina kinene mu nnono z’okusinza kw'Abaganda bw’ogeraageranya n’e ba lubaale, ng'okusanga amasabo matono mu Kyagwe agaweereddwayo eri Katonda. Akawunti ze mu kifo ky'ekyo zaatwala Mukasa ng'omukulembeze w'abalubaale . [7] Emboozi ze wabula zaatwala Mukasa okubeera omuklulembeze wa ba Lubaale
Amannya amalala
[kyusa | kolera mu edit source]Okusinziira ku Arthur Cotterell (1997), waliwo amannya agawerako agakozesebwa mu kutegeeza Katonda: [5]
- Lissoddene (eriiso eddene mu bbanga) .
- Kagingo (mukulu w’obulamu) .
- Ssewannaku (ow’olubeerera) .
- Lugaba (omugabi) .
- Ssebintu (mukama w’ebintu byonna) .
- Nnyiiggulu (mukama w’eggulu) .
- Namuginga (oyo abumba) .
- Ssewaunaku (omusaasizi) .
- Gguluddene (omunene ennyo) .
- Namugereka (oyo agabanya) .
Laba ne
[kyusa | kolera mu edit source]- Eddiini mu Uganda
Ebisingawo okusoma
[kyusa | kolera mu edit source]- Roscoe, J. (1901) nga bano. Ebiwandiiko ku mpisa n'empisa z'Abaganda. Ekitabo ky’ekitongole ky’eby’obutonde ekya Bungereza ne Ireland, 31, 117-130. doi:10.2307/2842788 nga bwe kiri
Ebijuliziddwa
[kyusa | kolera mu edit source]- Lynch, Patricia Ann; Roberts, Jeremy (2010). African Mythology, A to Z (in Lungereza). Infobase Publishing. ISBN 978-1-4381-3133-7.
- Lugira, Aloysius Muzzanganda (2009). African Traditional Religion (in Lungereza). Infobase Publishing. ISBN 978-1-4381-2047-8.
- Asante, Molefi Kete; Mazama, Ama (2008-11-26). Encyclopedia of African Religion (in Lungereza). SAGE Publications. ISBN 978-1-5063-1786-1.
- "Katonda". Oxford Reference (in Lungereza). Retrieved 2021-03-29.
- Kagwa, Sir Apolo (1934). The Customs of the Baganda (in Lungereza). Columbia University Press. ISBN 978-0-231-93278-3.
- ↑ Balubaale
- 1 2 3 Lynch, Patricia Ann; Roberts, Jeremy (2010). African Mythology, A to Z (in Lungereza). Infobase Publishing. ISBN 978-1-4381-3133-7. Cite error: Invalid
<ref>tag; name ":0" defined multiple times with different content. - 1 2 Lugira, Aloysius Muzzanganda (2009). African Traditional Religion (in Lungereza). Infobase Publishing. ISBN 978-1-4381-2047-8. Cite error: Invalid
<ref>tag; name ":1" defined multiple times with different content. - ↑ Asante, Molefi Kete; Mazama, Ama (2008-11-26). Encyclopedia of African Religion (in Lungereza). SAGE Publications. ISBN 978-1-5063-1786-1.
- 1 2 "Katonda". Oxford Reference (in Lungereza). Retrieved 2021-03-29. Cite error: Invalid
<ref>tag; name ":2" defined multiple times with different content. - ↑ https://www.facebook.com/Twejukanye/videos/kintu-omuganda-eyasooka-nolugero-lwenjuki/251145264726251/
- ↑ Kagwa, Sir Apolo (1934). The Customs of the Baganda (in Lungereza). Columbia University Press. ISBN 978-0-231-93278-3.