Jump to content

Kimera of Buganda

Bisangiddwa ku Wikipedia

Template:Infobox monarch Kimera yali Kabaka w'obwakabaka bwa Buganda wakati wa 1374 ne 1404. Yeeyali kabaka wa Buganda owookusatu . [1]

Okulinnya ku namulondo

[kyusa | kolera mu edit source]

Kimera yeeyali omutabani yekka ow’omulangira Kalemeera, mutabani wa Kabaka Chwa I Nabakka .Kirambikiddwa ebitabo n’abawandiisi ab’enjawulo nga balaga Kimera ng'omutabani yekka ow’omulangira Kalemera. Kino ssi kituufu. Kimera yali mulongo era omulongo we yali Kato Kibi Kaganda, naye yennyini eyafuuka kabaka. Yawamba obwakabaka bwe mu Kiziba, nga mu kiseera kino ye Tanzania. Baali tebasobola kufuga Buganda bombi wamu, bwatyo n’agenda e Sesse, n’akomawo mu Buganda era n’agenda e bukiika ddyo. Nnyaabwe yali omuzaana Wannyana, agambibwa okuba nga yeeyali omukyala omutongole owa Kabaka Winyi I ow’e Bunyoro .

Okugatta ku buwangwa bwa Buganda

[kyusa | kolera mu edit source]

Kimera yessa mu lugendo okujja e Buganda ng’awerekerwako nnyina era n’abomumaka ga Katumba (ow'ekika ky'e Nkima), kitaawe eyamwola. Olwatuuka e Buganda, Katumba yalondebwa ku bwa Mugema, omukulembeze ow'ensikirano ow’ekika ky'e Nkima .Mugema akola omulimu munene mu buwangwa bwa Buganda, nga okutikkira kabaka omuggya okutuusa ku mulembe gwa Mutebi I.

Okuva e Bunyoro, yajja n’engoma y’obwakabaka Kibonabona, ekubwa kabaka omuggya ku matikkira. Ku mukolo guno, kabaka aweebwa akakomo ak'embira, era wabaawo okumulangirirako nti "Ggwe Kimera."

Maama wa Kimera yalondawo obutabeera na mutabani we mu kibuga , era nebamuzimbira amaka agayitibwa olusaka, eryafuuka erinnya ettongole ery’amaka ga Namasole.

Abamu ku bakungu ab'amanyi ku mulembe gwe mwalimu ;

Erinnya Ekika Ekifo Okuvvuunula
Walusimbi Ffumbe (Embwa ya Civet) . Katikiro Katikkiro
Bakitenda Ffumbe (Embwa ya Civet) . Katikiro Katikkiro
Ssebatta Ngeye (Enkima ya Kolobu) . Kaggo Gavana wa Kyaddondo
Katumba Nkima (Enkima ya Vervet) . Mugema Gavana wa Busiro
Balitema Kajubi Nsenene (Enzige) . Kasujju Gavana wa Busujju
Nnabugwamu-Kakebe Mmamba (Ebyennyanja eby’amawuggwe) . Kangaawo Gavana wa Bulemezi
Gaajuule Mbogo (Enyanja) . Mukwenda Gavana wa Ssingo

Emyaka egyasembayo

[kyusa | kolera mu edit source]

Kabaka Kimera yattibwa mu butanwa mu kuyigga mu mwaka gwa 1404. Yakubwa muzukkulu we Kabaka Ttembo Kiridde, eyamusikira omuggo ku mutwe. Ebyafaayo ebimu binyumya ku mbeera eyo ng’ekikolwa ekyakolebwa mu bugenderevu, naye ebisinga okumatiza bigamba nti kyali mu butanwa. Mu kusooka yaziikibwa mu kifo we yafiira. Mu mwaka gwa 1869, ebisigalira bye byaziikulwa ne biddamu okuziikibwa e Lunnyo, okumpi n’ekibuga ky'Entebbe, okumpi n'amaka amatongole ag'omukulembeze w'eggwanga lya Uganda wegasangibwa leero. Ebyafaayo ebirala ebyesigika biwa Bumera, Busiro nga ekifo we yaziikibwa.

Ebimwogerwako

[kyusa | kolera mu edit source]

"Kimera, Kabaka owookusatu, ye yali omutandisi omutuufu ow'olulyo lwaffe."

"Amakulu amatuufu ag'okusenguka kwa Kimera kwe kuba nti kwaleeta olulyo olupya."

  • MM Semakula Kiwanuka, Ebyafaayo bya Buganda, 1971

Emmeeza y’obusika

[kyusa | kolera mu edit source]

Template:S-start Template:Succession box Template:S-endYasikira Kabaka wa Buganda Ye nasikirwa

Chwa I c. 1374-c .1404 Ttembo

Ebijuliziddwa

[kyusa | kolera mu edit source]
  1. "Ba Kabaka ba Buganda". www.buganda.com. Archived from the original on 2013-06-15. Retrieved 2023-01-26.
  2. "Buganda Kingdom::". www.buganda.or.ug. Archived from the original on 2023-01-26. Retrieved 2023-01-26.
  3. Wrigley, C. C. (1974). "The Kinglists of Buganda*". History in Africa (in Lungereza). Cambridge University Press. 1: 129–139. doi:10.2307/3171765. ISSN 0361-5413. JSTOR 3171765. S2CID 153810771.
  4. "List of Buganda Kings". Buganda History & Culture. Retrieved 2023-01-26.
  5. "Men and women are equal, but not uniform". New Vision (in Lungereza). Retrieved 2023-01-26.
  6. "The Early History of Kabaka Kimera". Buganda.com. Archived from the original on 11 November 2020. Retrieved 4 October 2014.
  7. J. Roscoe, The Baganda, 1911, pp.215.
  8. Kabaka Sir Edward Mutesa, Desecration of My Kingdom, 1967, pp.82.
  9. Kaggwa, Sir Apollo K, Basekabaka be’Buganda [translated by MM Semakula Kiwanuka]. Nairobi: East African Publishing House, 1971.
  10. Kaggwa, Apollo; Kalibala, Ernest B. (1934). The Customs of the Baganda. p. 20.
  11. "Ssekabaka Kimera Is Buried At Bumera, Busiro". Buganda.com. Archived from the original on 15 June 2013. Retrieved 4 October 2014.
  12. Kabaka Edward Mutesa II, ibid.
  13. Kiwanuka, MM Semakula, A History of Buganda: From the foundation of the Kingdom to 1900. London: Longman, 1971.

Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia

[kyusa | kolera mu edit source]

Template:Kabaka of Buganda Kabaka wa Buganda

  1. (129–139). {{cite journal}}: Cite journal requires |journal= (help); Missing or empty |title= (help)