Jump to content

OLubugumu = Oluyengo

Bisangiddwa ku Wikipedia
(Oleetedwa wano okuva ku OLubugumu = Oluyengo (Radiation))

Gakuweebwa Charles Muwanga !!! Weetegereze :

(i) Olubugumu=Olubugumu olw'amayengo gw'omugendo gw'amasannyalaze ne magineeti(radiation) oba oluyengo lw'ebbugumu(heat wave).

(ii)Oluyengo = OLubugumu olw'amayengo

Ekika kino ekyokuyisa ebbugumu kisobola okunnyonyolwa obulungi ku lunaku ng’akasana kaaka pereketya. Ekitangaala ky’omusana kyokya feesi yo awatali kubugumya mpewo ekwetoolodde. Amasoboza okuva ku njuba agayingizibwa feesi yo gayitibwa masoboza mafulumya (radiant energy). Ebbugumu ly’oluyengo lye litambuza amasoboza ag’okwokya (bbugumu) okuyita mu luyengo lwa erakitomagineeti (electromagnetic waves). Oluyengo oba amayengo (waves) gano kya njawulo okuva ku mayengo(water currents). Ate era waliwo n’ekiyitibwa oluyengo lw’ebivuga oba amayengo g’ebivuga (sound waves).

Ebbugumu ly’oluyengo lw’empewo olwa erakitamagineeti olusinga obungi luba mu kifaananyi kya kitangaala. Ekitangaala kikolebwa mayengo (waves) olw’ezirang’ana (frequency) ey’enjawulo. Enzirang’ana zino zitaputwa obwongo bwaffe nga langi (kala) kyoka waliwo ebika by’oluyengo okuva kunjuba bye tutasobola kulaba; omuli yinfaledi(infrared) ne Atulalvoyoleeti(ultraviolet).

Oluyengo lw’enjuba (solar radiation) okusinga luyita mu nampewo ne luyingizibwa buli kintu omuli ettaka, enjazi, ensolo n’ ebimera. Wobujekita zino olwo ne zibuguma nga wobujekita enzirugirivu (dark) ng’oluguudo biyingiza ne bibuguma mangu okusinga ebyelukirivu (bright) kubanga bino byo tebiyingiza wabula bisindikiriza ne bizzaayo oluyengo lw’enjuba luno mangu.

Buli kintu kifulumya oluyengo lw’ebbugumu naye oluyengo lw’ebbugumu luno olufuluma luba n’obuwanvu okusinga amaaso gaffe bwe gasobola okulaba. Oluyengo luno olufulumizibwa luyitibwa luyengo lwa yinfulaledi (infrared radiation) oba oluyengo lwa emmu (emabega wa kkala emmyufu).