Jump to content

Okot Odhiambo

Bisangiddwa ku Wikipedia

 

Okot Odhiambo (era amanyiddwa nga Two Victor, akabonero ke akayita ku leediyo ) yali mukulembeze omukulu mu ggye lya Lord's Resistance Army, ekibiina ky'abatujju ekya Uganda eky'akolera mu kkumiro ly'ebisolo erya Garamba National Park mu Democratic Republic of the Congo . Odhiambo y’omu ku bantu bataano kkooti y’ensi yonna (ICC) be yawa ebiragiro byayo ebyasooka okukwata abantu mu 2005, olw’ebigambibwa nti baakola ebikolobero by’olutalo n’okutta abantu . [1] Mu 2009, yalangirira ebigendererwa bye eby'okuva mu kibiina kya LRA n’adda mu Uganda singa gavumenti ekkiriza obutamuwaayo mu ICC.

Eggye lya Lord's Resistance Army

[kyusa | kolera mu edit source]

Odhiambo yategeezeddwa nti ye mumyuka w'omuduumizi w'amagye ga LRA era mmemba w'ekibiina kya "Control Altar", ekibiina ky'obukulembeze ekikulu ekivunaanyizibwa ku kuyiiya n'okussa mu nkola emirimu gya LRA. [1] Kiteeberezebwa nti yafuuka omumyuka w'omukulembeze wa LRA oluvannyuma lw'okufa (okugambibwa) kwa Vincent Otti mu Gwekkumi 2007. [2]

Okuvunaanibwa mu kkooti y’ensi yonna

[kyusa | kolera mu edit source]

Nga 8 Ogwomusanvu 2005, Odhiambo yali omu ku baduumizi ba LRA bataano ICC be yafulumya ebiwandiiko byayo ebyasooka okukwatibwa. Kkooti yasalawo nti waliwo ensonga ez'amaanyi eziyinza okulowooza nti Odhiambo yalagira akakiiko ku misango gy'olutalo n’ebikolobero ku bantu. [1] Oludda oluwaabi lulumiriza nti Odhiambo yakulembera ebittabantu ebiwerako era n’aduumira obulumbaganyi ku nkambi bbiri ez’ababundabunda munda mu ggwanga mu 2004, ng'abantu abasoba mu 300 baayokebwa, bakubibwa amasasi n’okutemebwa ne bafa era n’abaana ne bawambibwa. [1] Odhiambo yavunaanibwa emisango ebiri egy’obumenyi bw’amateeka ku bantu ( obutemu n’okufuula abantu abaddu ) n’emisango munaana egy’obumenyi bw’amateeka obw’olutalo (obutemu, okulumbagana abantu b'abulijjo mu bugenderevu, n’okukaka abaana okuwandiisibwa mu bayeekera ) ku bikwatagana n’obulumbaganyi obw'emirundi ebiri. [1]

Okusinziira ku kiwandiiko kya ICC eky'okumukwata, Odhiambo anyonyorwa abaali abaduumizi n'abakiise ba LRA bamwogerako nga "omutemu atalina kisa", nga "eyasinga okutta", era nga "omusajja 'omukaawu' omusajja asobola okutta omuntu yenna". [1] [3]

Okuva mu ggye ly'abayeekera erya LRA

[kyusa | kolera mu edit source]

Mu Gwokuna 2008, kyategeezebwa nti Odhiambo n’abalala munaana baali battiddwa omukulembeze w’eggye lya LRA, Joseph Kony mu nkaayana ku ddiiru y’emirembe eyali etegekeddwa. [4] [5]Wabula nga 29 Ogusooka 2009, Odhiambo agamba yali ajjajaba ekiwundu ky'esassai ery'amukubibwa mu lutalo olw'abalukwo wakati w'eggye lya Uganda n'abo ab'ewaggula okuva mu bayeekera ba LRA. [2] Yategeeza Agence France-Presse, "Tusabye ekkubo eritaliiko bulabe. Njagala okuvaayo. Nkooye okutagalira wano na wali buli kiseera." Yakwatagana n'ekitongole ky'ensi yonna ekikola ku by'okubundabunda ng'ayagala okufuna ow'okuyita okuyingira mu Uganda awatali bulabe, [6] wamu n'abayeekera abalala 45 n'abawambibwa 10, [7] kyokka n'agamba nti tagenda kwewaayo okuggyako nga bamuwadde omusingo nti tagenda kuweebwayo mu kitongole kya ICC. [2] Gavumenti ya Uganda yalaga nti yandiwozesezza Odhiambo mu kkooti y’eggwanga okusinga okumuwaayo eri ICC. [8]

Ssaabasumba w’Abakatuliki e Gulu, John Baptist Odama, agamba nti okwewaggula kuno kuyinza okuzzaawo essuubi nti olutalo luno lujja kuggwaawo mu mirembe. [9] Kyokka ekitongole kya Amnesty International kyanenya ekitongole ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku kusengulwa mu nsi yonna olw’okukkiriza okwanguyiza Odhiambo okutwalibwa mu Uganda mu kifo ky’okumutwala mu ICC. [10]

Omwogezi wa LRA yagoba amawulire agakwata ku nteekateeka ya Odhiambo okuva mu kibiina, n'agamba nti emboozi eno yali eyiiyiriziddwa amagye ga Uganda "okuleetawo obutakwatagana n'akabi eri abalwanyi ba LRA". [11]

Mu Gwokubiri 2014, kyategeezebwa nti Odhiambo yali attiddwa nga 27th Ogwekkumi 2013. [12] [13] Omulambo gwa Odhiambo gwazuulibwa nga basinziira ku GPS coordinates ezabaweebwa omusajja eyamuziika oluvannyuma lw’okufa n’oluvannyuma n’ava mu magye ga UPDF. Omulambo gwe gwasimibwa nga 20 Ogwokusatu 2015, ne gutwalibwa Entebbe mu Uganda okukakasa endagamuntu. Okufa kwa Odhiambo kwakakasibwa, era ICC n’eggyawo emisango gyayo egyali gimuvunaanibwa mu Gwomwenda gw’omwaka ogwo. [14]

Ebijuliziddwa

[kyusa | kolera mu edit source]
  1. 1 2 3 4 5 6 https://web.archive.org/web/20101125110928/http://icc-cpi.int/iccdocs/doc/doc97197.PDF
  2. 1 2 3 https://en.wikipedia.org/wiki/Agence_France-Presse
  3. "Archive copy". Archived from the original on 2008-09-08. Retrieved 2025-08-09.{{cite web}}: CS1 maint: archived copy as title (link)
  4. http://allafrica.com/stories/200804140008.html
  5. http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/7346380.stm
  6. https://www.theguardian.com/world/2009/jan/29/uganda-rebels-odhiambo-defects
  7. http://alertnet.org/thenews/newsdesk/LT210157.htm
  8. http://www.iwpr.net/EN-acr-f-349637
  9. http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=82659
  10. https://en.wikipedia.org/wiki/Amnesty_International
  11. http://www.nation.co.ke/News/africa/-/1066/522788/-/13rvr6nz/-/
  12. https://www.icc-cpi.int/Pages/item.aspx?name=pr1147
  13. https://invisiblechildren.com/blog/2014/02/14/bens-blog/
  14. https://www.icc-cpi.int/pages/item.aspx?name=PR1147

Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia

[kyusa | kolera mu edit source]

Template:ICC indictees (NavBox)