Jump to content

Uganda AIDS Commission

Bisangiddwa ku Wikipedia

Ekitongole kya Uganda AIDS Commission ( UAC ) kitongole ekitali kya gavumenti ekyatandikibwawo ku mateeka ga palamenti mu 1992. Ekitebe kyakyo mu kiseera kino kiri mu kibuga ekikulu Kampala, era nga kifuna ensimbi okuva mu palamenti n’abazirakisa ab’ebweru. Ekigendererwa ky'Ekitongole ekikulu kwe kukwasaganya n'okulondoola okussa mu nkola enteekateeka y'eggwanga ey'okulwanyisa akawuka ka siriimu, eyayisibwa Gavumenti ya Uganda mu 1990. [1] Kigenderera okukyusa Uganda okufuuka "Eggwanga omutali Kawuka ka Siriimu n'ebikavaamu" nga kinyweza enkola y'okufuga n'okuddukanya, okukungaanya ebikozesebwa, okukunga n'okubunyisa amawulire okusobola okuleetera abantu okwettanira enkola yaakyo okwewala siriimu, n'amawulire ag'enteekateeka okusalawo nga tusinziira ku bujulizi okusalawo. [2] Newankubadde nga UAC teyenyigira butereevu mu kussa mu nkola, egaba okulondoola n’okukwasaganya emirimu gyonna egyekuusa ku siriimu mu Uganda. [3]

Okusobola okuddukanya obulungi n’okukwasaganya abakwatibwako ebitongole byayo eby’enjawulo, UAC yassaawo ebigendererwa bitaano ebikulu: (1) okuwa okulungamizibwa ku nkola ey’enteekateeka eri abakw atibwako mu kukola ku kizibu kya siriimu, (2) okugaba n’okulabirira ebikozesebwa eby’okukozesa mu ggwanga lya Uganda okulwanyisa akawuka ka siriimu, (3) okunyweza enkolagana n’okukwasaganya kaweefube wakati w’abakwatibwako, (4) okwongera ku busobozi bw’okumanya ku siriimu mu bantu bonna, n’ (5) okwongera mu nzirukanya y’ebitongole okutuuka ku nkola ennungi ey’okutangira okusasaana kwako. [4]

Obukulembeze bwakyo

[kyusa | kolera mu edit source]

Ekitongole kino kiri wansi wa ofiisi ya Pulezidenti wa Uganda, nga kyaweebwa olukusa okuva mu nnyingo 99 (3) eya Ssemateeka wa Uganda, eraga Pulezidenti okukuuma obulungi bwa bannansi. [5] Ssentebe w’olukiiko olufuzi mu kiseera kino ye Canon Ruth Senyonyi, eyasikira Eddie Mukoyo mu Gwokuna 2024, ate Dayirekita Omukulu ye Nelson Musoba. [6] [7]

Olukiiko lwa UAC luliko bammemba 11, nga beeba baweereza nga abakulembeze ab'oku ntikko, abasalawo n'okuwa enkola, n’okulungamya, n'obukodyo eri akakiiko akawandiisi mu kussa mu nkola ebiruubirirwa byalwo. Nga bali wamu ne Ssentebe waalwo omujjuvu, bammemba bano kuliko abantu ssekinnoomu okuva mu bitongole bya gavumenti n’ebitali bya gavumenti, abalina akawuka ka siriimu, n’abalala abaalondebwa olw’obukugu bwabwe obw’enjawulo. [8] [9]

Enteekateeka ezaali zikolebwa nga UAC tennabaawo

[kyusa | kolera mu edit source]

Mu 1982, abasawo ba Uganda baasooka okuzuula abalwadde ba mukenenya ku lubalama lw’ennyanja Nalubaale mu disitulikiti y’e Rakai mu bukiikaddyo bwa Uganda. Mu kiseera ekyo, Uganda yali emu ku nsi ezaasooka okukosebwa akawuka ka siriimu era ekyagenda mu maaso n’okubeera emu ku nsi ezisinga okukosebwa. [10] Mu lukiiko lw’ebyobulamu olw’ensi yonna olwatuula e Geneva oluvannyuma lw’emyaka ena, Minisita w’ebyobulamu mu Uganda yakkiriza mu lujjudde nti akawuka ka siriimu mu ggwanga, mw'ekali ekyaleetera okutandika okuteekamu amaanyi n'okutongoza mu mateeka kawefube w'okukalinnya ku nfeete okuva mu mawanga agamu. [11] Oluvannyuma lw’omwaka omulala okuyitawo, Gavumenti ya Uganda yatandikawo akakiiko k’eggwanga akavunaanyizibwa ku kuziyiza mukenenya, n’eddirirwa enteekateeka y’okulwanyisa mukenenya mu minisitule y’ebyobulamu. [10] Ekyo kyakola nga kaweefube eyasooka okutegekebwa gavumenti okukola ennyo ku kirwadde kya siriimu.

Mu 1987, Gavumenti ya Uganda yatandikawo ekitongole ekiyamba ku balwadde ba mukenenya The AIDS Support Organization okuwa obuyambi mu by’obwongo eri abo abakoseddwa ennyo, era mu 1990, baatandikawo ekitongole ekikola ku by’amawulire ku mukenenya okusobola okuwa obuweereza obw’obwannakyewa obw’okubudaabuda n’okukebera. Nga wayise emyaka ebiri, Gavumenti ya Uganda yategeera obukulu bwa siriimu okusukka ku kisaawe ky'ebyobulamu era n’ekwata enkola ya Multi-Sectoral Approach to the Control of AIDS (MACA). Enkola eno yali egenderera okuzimba emikago egy’amaanyi wakati wa gavumenti n’abakwatibwako mu bitongole ebitali bimu, omuli ebibiina ne bizinensi ezikola ku bantu, okusobola okussaawo amateeka agasinga obulungi ku kaweefube w’okuziyiza. [11]

Nga bali mu kkubo ly'okutuukiriza omulimu gwa MACA, Gavumenti ya Uganda yatandikawo ekitongole kya Uganda AIDS Commission (UAC) mu 1992 okukwasaganya okukola enkola z’eggwanga, emirimu gy’okulondoola, n’okubunyisa amawulire. Oluvannyuma lw’okuteekebwawo kuno, gavumenti yakola engeri endala okukungaanya n’okugatta eby’okuddamu by’eggwanga ku kirwadde kino, era kaweefube ono yakola bino wammanga: Enteekateeka y’emirimu gy’eggwanga (1993-1997), Enteekateeka kkumi na bbiri ez’okulwanyisa mukenenya mu minisitule eziri ku mulamwa ogwo, n’obukiiko bungi obw’okukwasaganya mukenenya mu zi Disitulikiti. [10]

Pulogulaamu ez'amaanyi

[kyusa | kolera mu edit source]

Mu 1993, UAC yalabirira okutondawo enteekateeka y’eggwanga eyasooka ey’ebitongole ebitali bimu ey’okuziyiza siriimu. [11]

Mu mwaka gwa 2002, yatandikawo enkola ya Uganda HIV/AIDS Partnership Mechanism (PM), eyakubiriza abantu mu bitundu ebiwerako okukola okulwanyisa ekizibu kya siriimu n'okukkiriza enteekateeka ennene ey’eggwanga n’enkola ya M&E Framework. Okugatta ku ekyo, enkola eno yakubiriza ebitundu bino okukkiriza UAC ng’ekitongole ekimu eky’eggwanga ekikwasaganya ensonga z'akawuka ka siriimu.

Okufaananako ng'ekyo, the Partnership Forum mukolo ogubeerawo buli luvannyuma lwa myaka ebiri, okusobozesa abakwatibwako okukola n’okulabirira emirimu gyonna egya PM. Olukungaana luno luwa omukutu ogw’okwebuuza, okuwanyisiganya amawulire, okuteekateeka mu nkolagana, n’okuddamu okwetegereza nga bikwatagana n’enteekateeka y’eggwanga ey’okulwanyisa mukenenya. [12]

Mu 2003, UAC yakola okuddamu okwekenneenya okw’omu kiseera ky'omakkati ku nteekateeka y’eggwanga eya 2000–2006 ey’enteekateeka y’eggwanga ku siriimu n’oluvannyuma n’ekwasaganya okuteesa wakati w'abakolagana awamu nakyo, n'okutumbula enkola z’empuliziganya ezikwata ku siriimu, ng’essira lisinga kulissa ku bavubuka. Mu nkomerero, yatandikawo kaweefube wa Young Empowered and Healthy (YEAH) —kaweefube w’eggwanga n’ebitongole ebitali bimu yagatta abakwatibwako, abavubuka, n’emikutu gy’amawulire, ng’essira asinga kulissa ku muzannyo gwa leediyo ogwa Rock Point 256 . [13]

Mu Gwomukaaga 2017, Pulezidenti wa Uganda, Yoweri Museveni, yatongoza enteekateeka ya Presidential Fast Track Initiative (PFTI), eyagenderera okumalawo obulwadde bwa mukenenya ng’entiisa eri obulamu bw’abantu we bunaatuukira mu mwaka gwa 2030. [14] Oluvanyuma lw’okulangirira kuno, UAC yatongoza kampeyini ya Wear a Red Ribbon Campaign okutumbula okukebera, okumalawo okwennyikira, n’okumanyisa abantu ku buzibu buno. [15] Kaweefube ono yakubiriza abantu ssekinnoomu okwambala liboni emmyufu buli lunaku nga bali bumu n’abo abakoseddwa n’abakwatiddwa akawuka ka siriimu naddala abawala n’abakyala abato.

Okutandika mu mwaka gwa 2021, UAC ebadde ewagira omusomo gw’eggwanga ogw'akawuka akaleeta siriimu ne mukenenya ogutegekebwa buli mwaka, nga (1) guleeta obuyiiya obupya mu bya ssaayansi obuyamba okulwanyisa akawuka kano, (2) gukubaganya ebirowoozo ku lipoota y’omwaka eya Joint AIDS Review wakati w’abakwatibwako, ne (3) ekuŋŋaanya Bannayuganda okulwanyisa okwennyikira okwekuusa ku siriimu ne mukenenya mu kiseera ky’okujjukira Philly Lutaaya . [16] Mu musomo ogw’okutongoza, enteekateeka y’akakiiko ey’eggwanga ey’okukola ku siriimu ne mukenenya, yassa mu nkola enteekateeka y’eggwanga ey’okukola ku siriimu ne mukenenya okuwa okulungamya ku kuziyiza, okulabirira n’okujjanjaba, okuyambibwa abantu, okukuumibwa n’okunyweza enkola. [17]

Okuva mu 2021, akakiiko kano era kakulembeddemu ennaku z’ensi yonna n’ez’eggwanga ez’okubunyisa amawulire n’okumanyisa abantu. Okuva olwo ebadde ekuza ennaku ttaano ez’ensi yonna eza mukenenya , ttaano ez’okujjukira emimuli, n’emisomo ebiri egy’okujjukira Philly Lutaaya. [18] Ng’oggyeeko enteekateeka zino, UAC etaddewo bino wammanga: (1) akakiiko akatongole akakola ku siriimu mu palamenti okulaba ng’ebigendererwa ebikwata ku kawuka ka siriimu byogerwako mu babaka ba gavumenti ne (2) okulungamizibwa okukwata ku kawuka ka siriimu, okwassibwa mu mpapula z’okuyita embalirira ebbiri ezisembyeyo. Enteekateeka zino zitandikiddwa bulungi era ne ziteekebwa mu nkola mu disitulikiti ezisoba mu 60% mu Uganda. [4]

Mu kiseera kino, UAC yaddamu okutegeka enkola y’okukwasaganya ensonga eyo mu ggwanga oba Country Coordination Mechanism (CCM) okulabirira okukungaanya n’okuddukanya ensimbi z’ensi yonna eziweebwa abakulu abafuna ssente mu bitongole bya gavumenti n’eby’obwannannyini. [19] Okugatta ku ekyo, yakulembera enkola ya One Dollar Initiative, ekintu ekivaamu obuyambi ekirala ekikubiriza abantu ssekinnoomu n’ebibiina okuwaayo waakiri ddoola emu buli muntu mu nsonga y’okuziyiza akawuka ka siriimu. Mu mwaka gwa 2021, Ababaka ba Palamenti bokka baasonda kumpi akawumbi ka sillingi mu ssente enkalu n’ebisuubizo, ekiraga nti okuddamu kw'abantu kulungi. [20]

Awamu n'enteekateeka eyo, UAC yatumbula kampeyini ya Yambala4me mu 2023, eyayongera okumanyisa abantu ku by’okwerinda by’omuntu. Okusingira ddala, kampeyini eno essira yalissa ku kukubiriza okukozesa obupiira bu galimpita wa, emisipi gy'omu mmotoka, masiki mu maaso, n’obukooti obuyamba okutaasa obulamu. [21] [22]

Nga bakolagana n’ekibiina ekitali kya magoba ekya Initiative for Better Health (IBH), ekigenderera okutumbula eby'obulamu n’obutebenkevu bw’ebyenfuna by’abavubuka mu Uganda, UAC yatongoza emisinde gyayo egya Empuumo Marathon egyasooka mu kisaawe kya Kakyeka mu kibuga Mbarara mu 2024. Omukolo ogwo ogw’obwannakyewa gwakunga abantu b’omu kitundu, ne gusitula abakwatibwako n’abantu abalala okwetabamu, era ne gukung’aanya ebikozesebwa n’amaanyi okuyamba okumalawo akawuka ka siriimu we bunaatuukira mu mwaka gwa 2030. [23] Mu mpaka ezo, era waaliwo, omukolo gw'empaka za Empuumo Marathon gwalimu obuweereza obw’obwannakyewa obw’okukebera n’okubudaabuda abalwadde b'akawuka ka siriimu, okukomola abasajja mu ngeri etali ya bulabe, amawulire agakwata ku kumanyisa n’okuziyiza akawuka ka siriimu, okugaba omusaayi, n’okusanyusibwa abasanyusa nga beetooloolera ku by'obuwangwa. [23]

Mu Gwomwenda 2024, UAC yatongoza enteekateeka yaayo ey’okukola ku bitongole by’ebyobuwangwa n’ensengeka z’obukulembeze obw’ennono okukwasaganya kaweefube w’okuziyiza akawuka ka siriimu okutuusa mu mwaka gwa 2030. Enteekateeka eno enoonya okumalawo akawuka ka mukenenya ng’akabi era entiisa eri obulamu bw’abantu bonna mu Uganda omwaka 2030 we gunaatuukira. Enteekateeka eno ekungaanya amaanyi, n'ebikozesebwa ebiva mu bitongole by'ebyobuwangwa mu bisaawe eby'enjawulo eby'eggwanga ku kuyamba mu kulwanyisa ekirwadde ate nga bakkiriza nti okuyingira mu nsonga z’obujjanjabi bw’eddagala ery'abulijjo bwokka tebumala kuziyiza kusaasaana kwako. [24]

Omukululo gwakyo

[kyusa | kolera mu edit source]

Okuva mu 1992, ekitongole kya UAC kikoze kinene nnyo mu kulwanyisa siriimu mu Uganda. Mu kiseera ekyo, ng’okuzuula mu muntu obulwadde kitegeeza okusalirwa ekibonerezo ky’okufa, nga kumpi ebitundu 18% ku bantu abaali balina akawuka ka siriimu. [25] Mu mwaka gwa 2024, omuwendo gwa siriimu mu ggwanga gwali gukendedde okutuuka ku bitundu 5.1%, nga waliwo enkulaakulana ey’amaanyi eyakolebwa mu myaka nga abiri egiyise. Okuva mu mwaka gwa 2010 okutuuka mu 2023, abaakwatibwa akawuka ka siriimu baakendeera ebitundu 61%, ate abafa olwa mukenenya ne bakendeera ebitundu 63%. [26] Kaweefube wa UAC ow’okubunyisa amawulire asaasaanyizza okumanya okujjuvu ku kutangira siriimu n’okutumbula okwegatta okw’obukuumi mu Bannayuganda. Wakati wa 2011 ne 2022, okumanya mu basajja n’abakazi kweyongedde ebitundu 16% ne 18%, era okukomolebwa kw’abasajja okutali kwa bulabe kweyongedde ebitundu 6,000,000 okuva mu 2010. [26]


Bw’ogeraageranya n’omutindo gw’ensi yonna, UAC ekoze ky'amaanyi nnyo. Yayamba nnyo mu nteekateeka ya Africa eya 2063, eyatandikawo okulaba nga bannansi baayo bafuna obulamu n’endya ennungi, wamu n’okutumbula obusobozi bw’ebitongole n’okuleeta obukulembeze obuleeta enkyukakyuka. Mu mwaka gwa 2013, Akakiiko kaatuukiriza ekiruubirirwa ekyateekebwawo mu nteekateeka ya Africa Agenda ey’emyaka ekkumi ey'okukendeeza ku bulwadde bwa siriimu waakiri ebitundu 80% n’okukendeeza ku kitundu ky’abafa olw’akawuka ka siriimu ebitundu 50%. Okugatta ku ekyo, UAC ekoze kinene mu East Africa Vision 2025, eyagenderera okutuuka ku kigero ky’obungi bwa siriimu mu bantu ebitundu 3.6% mu mwaka gwa 2030. [27]

Mu mwaka gwa 2023, UAC era yakola ennongoosereza ennene mu bitundu byayo eby’okuddukanya pulogulaamu, ebibadde biyamba nnyo mu bigendererwa by’ekitongole kino. Okusingira ddala, yayongera ku busobozi bwayo mu makeberero g'endwadde okukebera n’okuzuula obulwadde mu butuufu, bwe kityo n’elongoosa obwesigwa okutwalira awamu obw’okukebera akawuka ka siriimu okwetoloola Uganda. Ekirala, kyayongera ku nsimbi eziteekebwamu n’okuyimirizaawo, nga obukadde bwa ddoola nga 690.2 ze zaakozesebwa okuyingira mu nsonga za siriimu, nga gavumenti ya Uganda yawaayo ebitundu 13% ku ssente zino. [28]


Ebitundu eby’akula

[kyusa | kolera mu edit source]

Wadde nga yafunye obuwanguzi, UAC ekkiriza nti waliwo omukisa gw'okulongoosaamu. Mu mwaka gwa 2024, abaana abato nga 4,700 baafuna obulwadde bwa siriimu okuva ku ba nnyabwe, yadde waaliwo obujjanjabi obwangu bw'okufuna mu bifo by’ebyobulamu okwetoloola eggwanga. Abatiini n’abavubuka be basinga okutawaanyizibwa akawuka kano, nga bakola ebitundu 70% ku bantu 5,000 abapya abawandiisibwa okwetoloola eggwanga buli wiiki, okusinziira ku biwandiiko okuva mu 2024. [29] Okugatta ku ekyo, okusaasaana kwa siriimu kusinga mu bakyala abato n’abawala, abakwatibwa kumpi emirundi ena okusinga bannaabwe abasajja. [14] Olw’obuyigirize obutono, ba maama bangi tebafaayo ku by’akwerinda era mu butamanya basiiga abaana baabwe akawuka. [30]


Mu mwaka gwa 2024, UAC yali ku muliro mu kaseera katono, ba Resident District Commissioners okuva mu kitundu ky’e Masaka, nga bakola nga ba Ssentebe b’obukiiko obukwasaganya akawuka ka siriimu mu Disitulikiti, bwe baavumirira enkola gye bakozesa mu kiseera kino okuziyiza akawuka ka siriimu. Ssentebe Paddy Kayondo yasaba UAC okulongoosa obulungi engeri gy'eweerezaamu obubaka bwayo okutuuka ku migigi emito, abeeyongera obutafaayo ku bulabe bw’okukwatibwa obulwadde. Kayondo yakubiriza UAC okwettanira enkola eyasooka, ng’enkola yaayo ey’okusomesa eyeetooloera ku kukozesa emizannyo gy’amasomero, ez’okusanyusa abantu, n’okukozesa emikutu gy’empuliziganya egy’amaanyi okwongera okumanyisa abantu. [29]

Okugatta ku ekyo, emitendera gy'okwennyikira mu bitundu n'ebitongole gisigala waggulu nga 24% ebweru ate 35% munda. [31] Okwennyikira okugenda mu maaso kwaleetera okukeberebwa akawuka ka siriimu okukendeera, okulaga embeera, n’okugoberera enkozesa y’eddagala eriweweeza ku kawuka mu Uganda.

Ebimu ku Bikulu mu Mikutu gy’Empuliziganya

[kyusa | kolera mu edit source]

Nga 12 Ogwokubiri, 2025: " Amerika okulekeraawo okuteeka ssente mu Uganda Kiteekawo okutiisatiisa okugenda mu maaso kw'okulwanyisa akawuka ka siriimu - Akakiiko ka AIDS Commission." [32]

Nga 7 Ogwokubiri, 2025: "Akakiiko akakola ku nsonga za Mukenenya aka Uganda AIDS Commission (UAC) kasabye akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku siriimu okulwanirira Gavumenti okugaba obuwumbi bwa sillingi 300 mu kuyamba ku nsonga yekirwadde kya siriimu ekigenda kyeyongera, oluvannyuma lw'okussa envumbo ku buyambi n'ensimbi z'obuyambi okuva ebweru w'eggwanga ezaatandikibwawo enfuga ya Pulezidenti wa Amerika Donald Trump ." [33]

Nga 31 Ogwolubereberye, 2025: "Akakiiko akakola ku nsonga za mukenenya mu Uganda Kakakasizza abalwadde ba siriimu nti bagenda kufuna eddagala lya ARVs Oluvannyuma lw'ekiragiro kya Trump." [34]

Nga 22 Ogwekkumineebiri, 2024: "Okwekuuma mu kiseera ky'ennaku enkulu: Obubaka ku kutangira siriimu okuva mu kakiiko ka mukenenya mu Uganda." [35]

November 6, 2024: "Akakiiko akakola ku nsonga za mukenenya mu Uganda kasabiddwa okulowooza ku ky'okuddamu okussa essira ku bubaka obuliwo obw'okuziyiza akawuka ka siriimu ng'enkola ey'obukodyo okuddamu amaanyi mu lutalo lw'okumalawo akawuka kano omwaka 2030 we gunaatuukira." [36]


August 28, 2024: "Bakama ba Uganda AIDS Commission bennyamivu olw'omuwendo gw'abantu naddala abasajja abafa siriimu mu ggwanga okweyongera olw'obulagajjavu." [37]

Nga 18 Ogwomunaana, 2024: "Uganda erwanagana n'okusoomoozebwa okw'amaanyi mu kulwanyisa akawuka ka siriimu naddala mu bantu abakulu." [38]

Nga 13 Ogwomusanvu, 2024: "Dr. Stephen Watiti alayizibwa ku lukiiko olufuzi olw'abantu 10 olwa Uganda AIDS Commission (UAC)." [39]

Nga 10 Ogwokuna, 2024: "Ssentebe w'akakiiko akakola ku nsonga za mukenenya mu Uganda omuggya, Dr. Ruth Senyonyi eggulo yayingira ofiisi ng'asuubiza okuzza obuggya kaweefube w'okulwanyisa mukenenya ng'entiisa eri obulamu bw'abantu omwaka 2030 we gunaatuukira." [40]

Nga 29 Ogwekkumi, 2023: "Akakiiko akakola ku nsonga za mukenenya mu Uganda kali ku mwanjo nnyo mu lutalo lw'okulwanyisa akawuka ka siriimu nga kalindiridde n'essanyu olukusa okuva mu kitongole ekivunaanyizibwa ku ddagala mu ggwanga okutandika okuyingiza mu ggwanga empiso ya siriimu." [41]

Nga 13 Ogwolubereberye, 2022: "UAC eyagala gavumenti okwetikka waakiri kitundu ky'omugugu gw'ensimbi mu kaweefube w'okukendeeza ku kwesigama ku bagabi b'obuyambi." [42]

Nga 19 Ogwekkuminoogumu, 2019: "Ekitongole ky'obwannakyewa ekikulembeddemu, Marie Stopes, kigamba nti kizzeemu okuleeta kondomu ezisoba mu bukadde ezaagabibwa mu Uganda oluvannyuma lw'okwulira kunnsonga y'okuzikozesa obulungi." [43]

Ebijuliziddwa

[kyusa | kolera mu edit source]

Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia

[kyusa | kolera mu edit source]
  1. "Archive copy". Archived from the original on 2014-03-27. Retrieved 2025-10-09.{{cite web}}: CS1 maint: archived copy as title (link)
  2. https://uac.go.ug/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=5&Itemid=131
  3. https://uac.go.ug/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=9&Itemid=173
  4. 1 2 https://uac.go.ug/media/attachments/2024/06/06/signed-uac-strategic-plan.pdf
  5. https://op.go.ug/departments/uganda-aids-commission
  6. https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-aids-commission-lists-tasks-ahead-for-new-boss-4585456
  7. https://uac.go.ug/index.php?option=com_rcteam&view=team&teamid=1&columns=3&Itemid=133
  8. https://uac.go.ug/index.php?option=com_rcteam&view=team&teamid=1&columns=3&Itemid=133
  9. https://ulii.org/akn/ug/act/statute/1992/2/eng@2000-12-31
  10. 1 2 3 https://documents1.worldbank.org/curated/en/485271468778176262/pdf/multi0page.pdf
  11. 1 2 3 https://www.govinfo.gov/content/pkg/CHRG-108shrg89197/html/CHRG-108shrg89197.htm
  12. https://uac.go.ug/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=35&Itemid=185
  13. https://www.comminit.com/hiv-aids/content/uganda-aids-commission
  14. 1 2 https://www.radiocomnetu.org/tigerfm/2024/10/24/523/
  15. https://explorer.co.ug/uac-rolls-out-new-campaign-to-end-stigma-and-promote-hiv-testing/#:~:text=A%20new%20campaign%20dubbed%20%E2%80%9CWear%20the%20Red%20Ribbon%E2%80%9D,end%20stigma,%20and%20raise%20awareness%20about%20the%20pandemic.
  16. https://nhas2024.uac.go.ug/index.php/home-2/corporate
  17. https://nhas2024.uac.go.ug/index.php/home-2/default
  18. https://ug.usembassy.gov/philly-lutaaya-memorial-public-lecture-access-to-hiv-services-during-the-covid-19-pandemic-17-october-2020/
  19. https://www.bing.com/search?pglt=43&q=Country+Coordination+Mechanism+uganda+aids+commission&cvid=1458dd3f17d24ae2acb04ef15d045922&gs_lcrp=EgRlZGdlKgYIABBFGDkyBggAEEUYOTIICAEQ6QcY_FXSAQgzNzAwajBqMagCALACAA&FORM=ANNAB1&PC=U531
  20. https://www.newvision.co.ug/news/1495740/funding-hiv-fight-look-dollar-initiative
  21. https://busogatoday.com/yambala-for-me-ministry-of-health-launches-life-saving-campaign-in-uganda/
  22. https://drive.google.com/file/d/1UR6EzBmbcxbsgsOqi6G5TKRlVRrJ-ryK/view
  23. 1 2 https://kawowo.com/2024/09/08/inaugural-empuumo-marathon-primed-to-intensify-fight-against-hiv-aids-in-south-western-uganda/
  24. https://uac.go.ug/media/attachments/2024/10/01/the-national-hiv-and-aids-action-plan-for-cultural-institutions-and-1.pdf
  25. https://uac.go.ug/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=1&Itemid=101
  26. 1 2 https://uac.go.ug/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=24&Itemid=140
  27. https://uac.go.ug/media/attachments/2024/06/06/signed-uac-strategic-plan.pdf
  28. https://thenilewires.com/uganda-aids-commission-releases-2023-24-annual-joint-aids-review-report/
  29. 1 2 https://www.independent.co.ug/uganda-aids-commission-asked-to-refocus-hiv-messages-to-save-teenagers/
  30. https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-aids-commission-lists-tasks-ahead-for-new-boss-4585456
  31. https://doi.org/10.1097/qad.0000000000002587
  32. https://nilepost.co.ug/news/242487/u-s-funding-withdrawal-threatens-ugandas-progress-in-hiv-aids-fight-aids-commission
  33. https://www.radiosapientia.com/2025/02/08/aids-commission-asks-for-shs300bn-to-cover-gap-left-by-us-aid-freeze/
  34. https://publicisteastafrica.com/uganda-aids-commission-assures-hiv-patients-of-access-to-arvs-after-trumps-executive-order/
  35. https://ankoletimes.co.ug/op-ed/guest-column/safeguarding-ourselves-during-the-festive-season-a-message-on-hiv-prevention-from-the-uganda-aids-commission/
  36. https://www.independent.co.ug/uganda-aids-commission-asked-to-refocus-hiv-messages-to-save-teenagers/
  37. https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/increasing-hiv-deaths-worry-uganda-aids-commission-bosses-4742576
  38. https://allafrica.com/stories/202408190026.html
  39. https://www.newvision.co.ug/category/health/dr-watiti-sworn-in-as-uganda-aids-commission-NV_192074
  40. https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-aids-commission-lists-tasks-ahead-for-new-boss-4585456
  41. https://allafrica.com/stories/202310290197.html
  42. https://www.independent.co.ug/govt-urged-to-meet-50-per-cent-of-hiv-aids-funding/
  43. https://www.bbc.com/news/world-africa-50472710