Christine Nakimwero Kaaya

Bisangiddwa ku Wikipedia

Christine Nakimwero Kaaya era awandiikiddwa nga Christine Kaaya Nakimwero ( yazaalibwa 1979 ) munnabyabufuzi, omubaka wa Palamenti, era omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Kiboga mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu . Mmemba w’ekibiina ekya National Unity Platform (NUP). [1] Mulwanirizi w'ekikula ky'abantu, eby'obulamu, obungi bw'abantu, n'obutonde bw'ensi [2]

Nakimwero ye Minisita ow'ekisiikirize ow'amazzi n'obutonde bw'ensi era aweereza ku kakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku nkyukakyuka y'obudde n'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omu ttaka mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu

Ebyafaayo n’okusoma[kyusa | edit source]

Nakimwero yazaalibwa mu tawuni Kanso eye Bukomero mu Disitulikiti y’e Kiboga.

Nakimwero yasomera mu St Joseph's Primary School e Mubende, Caltec Academy Makerere mu Kampala, ne St. Kizito High School Bethany mu Disitulikiti y'e Mityana, yatikkirwa mu yunivasite y'e Makerere ne diguli esooka mu by'okuddukanya obutonde bw'ensi. Alina diguli ey'okubiri mu nkozesa y’ettaka n’enkulaakulana y’ebitundu. [2]

Emirimu[kyusa | edit source]

Nakimwero yavunaanyizibwako ku bibira mu disitulikiti eye Kiboga. Nakimwero yaliko omukwanaganya w’olukiiko lwa Palamenti olw’enkyukakyuka y’obudde -Uganda (PFCC-U). Yali Ssentebe w’enkiiko za palamenti za Uganda 20. Nakimwero mmemba ku kakiiko akalondeddwa ekitongole ekirwanirira obutonde bwensi ekya Green Climate Fund. Ye dayirekita w’ekibiina kya African Coalition on Green Growth. [2] Nakimwero mmemba mu kibiina ekiteesa ku nkyukakyuka y’obudde ekya Uganda Climate Change Thematic negotiation group wansi w’enteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ku nkyukakyuka y’obudde . [2] Nakimwero mmemba mu kibiina ekigatta abakugu mu by’obutonde bw’ensi mu ggwanga. [2] Era atuula ku kakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku butonde bw'ensi n'ebyobugagga eby'omu ttaka

Nakimwero teyali mumativu n'ekiteeso kya gavumenti eky’okusaawo ttenda y’okuvuganya ku musingi gwa ‘first come, first served’ ate ng’asaba layisinsi y’okunoonyereza ku nsonga z’okunoonyereza nti tefaayo ku kikula ky’abantu era eyinza okulemesa abantu abalala abatali ba mugaso abatamanyi mawulire makulu bwe gatyo . Kino kyabaddewo Minisita w’eggwanga ow’eby’obugagga eby’omu ttaka, Peter Lokeris, nga 7 December 2021 bwe yayanjula ebbago ly’etteeka ly’etteeka ly’eby’obugagga eby’omu ttaka erya Mining and Minerals Bill, 2021 eryali libadde lisuubirwa okumala ebbanga eri akakiiko okwekenneenya. Ebbago lino lyali ligendereddwamu kusazaamu tteeka ly’eby’eby’eby’obuggagga bw’omu ttaka, erya 2003 eryali lifuuse ‘eritamala’ era ‘eritaliiko mugaso’ mu kukuuma n’okulongoosa eby’eby’obuggagga bw’omu ttaka mu Uganda.

Nakimwero y’omu ku bammemba ba Palamenti ya Uganda abaagaana ebbago ly’etteeka lya East African Crude Oil Pipeline Project (EACOP) (Special Provisions) Bill 2021. Yayanjudde alipoota y’abatono mu palamenti ku lwa Asinansi Nyakato (FDC), abakiise ku ludda oluvuganya gavumenti mu Palamenti ya Uganda gye baawakanya nti Ebbago lino terikebereddwa bulungi.

Emirimu emirala[kyusa | edit source]

Nakimwero yagulira abasomesa b’amasomero ag’obwannannyini mu Disitulikiti y’e Kiboga emmotoka eya takisi empya ddala okubayambako okwedabulula mubyenfuna byabwe oluvannyuma lw’okumala emyaka egisoba mu ebiri nga tebalina mirimu olw’amasomero okuggalwa mu muggalo gwa COVID-19.

Nakimwero yawa endu z'emiti eziwera 200 eri ekitongole ekya Green Radio Community mu kujjukira olunaku lw’obutonde bw’ensi 2021 olwali ku ofiisi za Gre Radio mu Disitulikiti y’e Kiboga era nga zaayaniriziddwa Julius Kyamanywa, Maneja w'ekifo.

Nakimwero yakiikirira Uganda mu nteeseganya za COP26 ezaali mu kibuga Glasgow .

Yakubirizza abantu be Bukomero Town Council mu Disitulikiti y’e Kiboga okusimba emmere erimu ebiriisa bingi, kino kyabadde mu kutendekebwa okuyigiriza abantu okulima ebitooke. Yategeezezza abantu b’e Kiboga nti emizabbibu gy’amatooke gigenda kugabibwa ku bwereere okuva mu bitundu by’e Kiboga eby’enjawulo omuli ne Lwamata Town Council.

Obulamu bwe[kyusa | edit source]

Nakimwero mufumbo era alina abaana

Laba ne[kyusa | edit source]

Ebijuliziddwa[kyusa | edit source]

  1. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named :1
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 2.4 Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named :0